ANALÜÜS | Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise plaan on savijalgadel. See ei saa ilmselt teoks

Koalitsioon on kokku leppinud, et otsitakse võimalusi Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse võtmiseks. See otsimine on nüüd tehtud. Päriselt valimisõigust ära võtma minna on mitmel põhjusel märksa keerulisem, ehk isegi võimatu.

Justiitsminister Kalle Laanet (Reformierakond) on tunnistanud, et agressorriigi kodanikelt valimisõiguse äravõtmise küsimus võib lõpetada riigikohtus. Kui see vastu võetud seaduseelnõuna riigikogust välja pääseb, juhtub see peaaegu kindlasti. Eraldi küsimus on see, kas võimuliit üldse suudab kokku leppida milleski enamas, kui koalitsioonilepingusse kirja pandus.

Meenutame teema varasemat ajalugu. Eelmises koalitsioonis olid Reformierakond ja Isamaa valmis valimisõiguse äravõtmise töösse panema, ent see plaan põrkus sotside vastasseisuga. Uues võimuliidus on Isamaa asemel Eesti 200, kes küll toetab samuti agressorriigi kodanikelt valimisõiguse võtmist, ent võrreldes Isamaaga ei ole nad sellest enda jaoks nii suurt teemat teinud. Erakonna aseesimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on möönnud, et see ei pruugi ilma põhiseadust muutmata võimalik olla. Sotsid on endiselt võimul ja ilmselt just nende tõttu sai küsimus koalitsioonileppesse kohitsetud kujul: „Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.“