ARVUSTUS | „Vabaduse hääl“ on film, mis vihastab

Maailm on üks kole paik. Aasta skandaalseim film „Vabaduse hääl“ jõudis isegi Eesti kinodesse.

Inimkaubandusest rääkivat „Vabaduse häält“ kritiseeritaks ilmselt palju vähem, kui selle ees ei oleks märget „põhineb päriselulistel sündmustel“ või vähemalt oleks täiendatud, et faktidesse on lõdvalt suhtutud. Tegemist on sulaselge muinasjutuga, mida on küll ka kõige elutruumad biograafilised ja ajaloolised filmid.

Linateose valmistajad on väidetavasti QAnoni ja muude vandenõuteooriatega, samuti Donald Trumpiga seotud isikud. Sellest on mul ausalt öeldes täiesti ükskõik – paljud Hollywoodi kiidetuimad filmid on tehtud Harvey Weinsteini rahaga, kes oli juba enne kriminaaliks osutumist tuntud kui täielik molkus. Samuti ei sega kriitikuid tavaliselt see, kui filmi on teinud näiteks teismelise vägistanud Roman Polanski („Pianist“) või oma kasutütrega abiellunud Woody Allen („Südaöö Pariisis“). Seda muidugi juhul, kui film ise on hea. Ka „Vabaduse hääl“ tuleks eraldada selle tegijatest.