Vandeadvokaat: abistatud suitsiidi ja eutanaasia teemaga oli kiire juba kümmekond aastat tagasi

Lõpuks on jõudnud riigini probleem, millest on aastaid räägitud: mida teha abistatud suitsiidi või eutanaasiaga?

Üheseid vastuseid poliitikutel pole, kuigi abistatud suitsiidi ja eutanaasia teemast on räägitud aastaid. Asi on kerkinud teravalt esile, sest Eesti Päevaleht kirjutas eile, et Lõuna ringkonnaprokuratuur on esitanud kahtlustuse Paul Tammertile, kes rääkis mais meediale, et hakkab abistatud suitsiidi teenust osutama, ja on nüüdseks seda kolmel korral teinud. Tammert oli uurinud Eesti seadusi ning küsinud nii politseilt, prokuratuurilt kui ka sotsiaalministeeriumilt, kas ja mil määral on tema tegevus mõne seadusega reguleeritud. Selgus, et põhimõtteliselt ei olegi. Nüüd on aga poliitikute tegematajätmise tagajärjed käes.

Üks Eesti tuntumaid meditsiiniõiguse spetsialiste, Ellex Raidla vandeadvokaat Ants Nõmper tõdes, et abistatud suitsiidi ja eutanaasia teemaga oli kiire juba kümmekond aastat tagasi. „Olen Tartu ülikoolis juuratudengitele aastaid õpetanud, et enesetapp on legaalne tegevus ja põhiline vahe on selles, kes vajutab päästikut. See ei saa tulla üllatusena ometi kellelegi, sealjuures poliitikutele, ent sellele vaatamata pole regulatsioonides midagi tehtud. Tagumine aeg selleks oli proua Jane Paberiti juhtumi ajal. Ta tõmbas teema väga reljeefselt ühiskonnas käima ja näitas, et kui on probleem, siis on ka lahendus,“ rääkis ta.