FOTOD | Niguliste kirikus esitleti „Eesti kunsti ajaloo“ I köidet

Täna toimus Niguliste kirikus „Eesti kunsti ajaloo“ I köite esitlus. Seni olid ilmunud köite 2.-6. osa.

„Eesti kunsti ajaloo“ esimene köide käsitleb ajavahemikku 1100–1520. Need piirid on aga tinglikud, sest nii mitmete kunstiarengute mõistmiseks tuleb vaadata nii kaugemale minevikku kui ka perioodi ajapiirist edasi. Köites on ühiste kaante vahel Eesti muinas- ja keskaegne kunst, kuid tegelikult selle kunsti tellijad ja valmistajad ei tundnud ei mõisteid „kunst“ ega „kunstnik“. Materiaalne looming oli mõlemal perioodil funktsionaalne, täites ühiskonnas erinevaid rolle ning sõltudes alati tellija soovist. Keskaegse välismaalt sisse rännanud meistri tänapäevases mõttes kõrgkunstiks kvalifitseeruvat tööd on raske võrrelda muinasaegse kohaliku sepa loominguga, kuid mõlemad olid omal ajal kõrgelt hinnatud spetsialistid. Seetõttu sobib varase materiaalse loomingu iseloomustamiseks märksa paremini visuaalkultuuri mõiste.

„Eesti kunsti ajaloo“ I köide hõlmab vägagi heterogeenset, aga samas värvikat materjali, mida käsitlevad kokku 15 autorit. Tekstides vaadeldakse nii esivanemate mõttemaailma ja kultuurisidemeid kui ka siia jõudnud kolonistide pärandit ning kohapeal kujunenud uusi kultuuriilminguid ja kultuurikeskkonda.

Eesti kunsti ajaloo I köite koostaja ja toimetaja on Kersti Markus, toimetaja Eneken Helme ja kujundaja Andres Tali.

Koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ peatoimetaja on Krista Kodres.

Seni on koguteosest ilmunud:

2005 – köide 2 (1520–1770; koostaja ja toimetaja Krista Kodres)

2010 – köide 5 (1900–1940; koostaja ja toimetaja Mart Kalm), pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2013 – köide 6/I (1940–1969; koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski)

2016 – köide 6/II (1969–1991; koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski), pälvis Eesti ajalookirjanduse aastapreemia

2017 – köide 3 (1770–1840; koostaja ja toimetaja Juhan Maiste)

2020 – köide 4 (1840–1900; koostaja ja toimetaja Juta Keevallik)