KUULA | Teaduse sildi all tehtud uuringud mõjutavad lõpuks meie igapäevapoliitikat - see on ohtlik
(122)SA Pere Sihtkapitali uuring lõi laineid mitmes valdkonnas - alustades eetilistest piiridest ja lõpetades teadusliku pädevusega. Ent milline potentsiaalne mõju oleks uuringul üldse olnud?
Teaduspesu ehk „ mitte- või ebateadusliku tegevuse üldsusele esitamine teadusena.“ Nõnda kirjeldas teadur Margus Ott 2019. aasta Sirbi artiklis tegevust, mille eesmärk on mingi (eeskätt ärilise või poliitilise) tulemuse saavutamine, rikkudes tolle teaduse norme, millena esinetakse. „Valeinfo: paljastatud!“ podcastis käis teaduspesust rääkimas ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma, kelle töö hõlmab endas ka teaduskommunikatsiooni ja valeinfo uurimist.
Skandaalsele SA Pere Sihtkapitali uuringule heideti sotsiaalmeedias palju ette uurimuse sisu ja metoodikat. Viimase kriitika on, et uuriti ainult lastetute naiste hoiakuid, mitte ühiskonda kui tervikut. Sisu poolest jäi arusaamatuks, miks näiteks küsiti erakondlikku eelistuse või varasemate seksuaalsuhete kohta. Mis on nende seos? „Selliselt võidakse tekitada meelevaldseid seoseid,“ selgitas Himma. „Me loogiliselt tuletades saame sellest aru ja see oli Pere Sihtkapitali küsitluses üks asi, mis ilmselt kriitilisematel vastajatel selle lambi põlema lõigi, et miks püütakse küsida asju, mille vahele seoste tõmbamine võib moonutada tegelikku pilti.“
Himma lisas, et sotsioloogiline küsitlus ei tohi olla kallutatud juba selles suunas, mis sa tegelikult tahad, et tulemus oleks.
Selliste uuringute puhul, mis teevad meelevaldseid seoseid, tuleks olla ettevaatlik, sest ka poliitikas kasutatakse igasuguseid MTÜsid selleks, et oma eesmärke läbi suruda. Olenemata uuringu või mõttekoja legitiimsusest. „Kui viia nüüd selline [lastetute naiste - K.M.] uuring lauale ja öelda näiteks, et näe, samasooliste noorte seksuaalne läbikäimine on kuidagi omavahel seoses sellega, et naised ei taha lapsi, siis võidaks hakata ju piirama seksuaalkasvatust või ka abieluvõrdsust,“ kirjeldas Himma.
Milliseid probleeme või potentsiaalseid tagajärgi sellel uuringul ning teaduspesus üldiselt on, saate täpsemalt kuulata „Valeinfo: paljastatud!“ podcastist. Eelmisi episoode on võimalik järele kuulata Delfi taskust, Spotifyst või Apple podcastsist.
