Facebooki kasutaja kirjutab, kuidas riigil on plaan maamaksu tõsta koguni neli korda. Samas jätab postitaja välja arvutuskäigu ja tegelikud protsendid, mis võivad tähendada hoopis maamaksu langust.
Kontekst
Hetkel on Eesti maksusüsteemis palju muutumas, mistõttu leiab sotsiaalmeediast ohtralt kurjakuulutavaid postitusi, kuidas eestlaste maksukoormus tõuseb oodatust palju suuremaks.
Üheks selliseks maksuks, mis algaval aastal muutub, on maamaks: maa väärtuse ehk maa maksustamishinna alusel kehtestasid kohalikud omavalitsused uued maamaksumäärad 1. juuliks ning esitavad need nüüd maksu- ja tolliametile hiljemalt 2023. aasta 1. septembriks. Muutub kaks asja: maa väärtus, mille alusel makse arvutatakse ning maksumäärade protsent. Viimane ei ole igas Eesti nurgas sama ning lõpliku protsendi määravad omavalitsused. Küll aga on riik paika pannud piirmäärad.
Ülipopulaarses postituses kirjutab Facebooki kasutaja, kuidas valitsus plaanib tõsta maamaksu neli ja enam korda. Postitaja on lisanud oma väidete juurde ka kuvatõmmise „Minu kataster“ leheküljelt, kus on igal maaomanikul võimalik näha oma maa väärtust ja sellest tulenevat maa maksustamishinda. Antud juhul näitab postitaja kahe hektari suuruse maa-ala maksustamishinda.
Seejuures ütleb postitaja, et maamaks „tõuseb meeletult“ ning „maamaksu seaduses ei ole ei leevendust ega väljaarvamisi, keda võiks mitte maksustada.“
Ka postituse all olevad kommentaarid annavad märku, et selle sisu on asjatut paanikat tekitanud. „Pean maamaksu jaoks järgmisel aastal vist laenu võtma,“ kirjutab üks kasutaja.
Faktid
Postituses kajastatud pilt ja seda kirjeldav tekst omavahel ei klapi.
2022. aastal toimus üle 21 aasta uuesti maade hindamine, mis tõstis mitmekordselt maade väärtust, mitte maksusummat.
Väärtuste ja maksustamishinna tõusuga paralleelselt vähendetakse maksustamismäärasid ehk olenemata maa alusväärtuse tõusust võib maamaksu summa tegelikult ka väheneda.
2024. aastal säilivad kõik senised maksuvabastused ja -soodustused.
Nagu öeldud, siis postitusest sündinud paanika ei ole põhjendatud, sest maksusummad ei tõuse nii nagu postitaja kuvatõmmisel kirjas on. „Pildil on maa maksustamishind, mis on tegelikult ka seal kirjas. See ei ole maksumäär ega maamaks, mis kuulub tasumisele,“ selgitas MTA maamaksu teenusejuht Riita Parksepp. Õige on, et kõiki maid on Eestis uuesti hinnatud 2022. aastal, selgitas Parksepp, ja edaspidi hinnatakse nelja aastase tsükliga, ehk järgmine hindamine on 2026, siis 2030 ja nii edasi. Kuna eelmisest hindamisest oli möödas juba 21 aastat, siis sellest sündis ka hüppeline maa maksustamishind, mida kuvatõmmisel näidati.
Kuidas siis teada, kuidas muutub inimeste päriselt makstav maksusumma? Tegemist on valemiga, mille põhjaks on see sama maksustamishind. Maa väärtuse ehk maa maksustamishinna alusel kehtestavad kohalikud omavalitsused uued maamaksumäärad. Alates 2023. aasta sügisest on kõigil maamaksu maksjatel võimalus vaadataenda prognoositavat 2024. aasta maamaksusummat MTA kodulehelt.
Vale on ka postitaja väide, et mitte kellelegi ei ole ette nähtud maksusoodustusi või- leevendusi. „2024. aastal säilivad kõik senised maksuvabastused ja -soodustused, on kirjas Maksu- ja tolliameti leheküljel. Endiselt on ka maamaksust vabastatud kodualune maa, mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit.
2024. aastast lisandub kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. „Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa,“ seisab MTA kodulehel.
Otsus: Eksitav. Kuigi postitaja kirjutatud väärtuse muutus on õige, siis ei vasta tõele tema hinnang maamaksu meeletule tõusule. Maamaks küll 2024. aastast muutub, ent see erineb igal maaomanikul vastavalt maa väärtusele, omavalitsusele ja piirmäärale. Muutus ei tähenda ka tingimata tõusu - antud postituses maks hoopis langeb. Ei vasta tõele ka postitaja väide, et maamaksu puhul ei kehti maksusoodustusi või -vabastusi.
