McGinley on õppinud Pariisis füüsilist teatrit (École Internationale de Théâtre Jacques Lecoq), mh on ta ka Eestis löönud kaasa mitmetes teatriprojektides. Täna elab ta oma perega Viljandimaa metsade vahel, kus tegeleb nii vabaloominguga kui ka teeb iganädalaselt ülemaailmset välisalvestamise (field recording) teemalist raadiosaadet.

Toomemäele loodud heliinstallatsioon „Aja kaja“ koosneb helikihistusest, mis jutustavad toomkiriku ajaloost. Näiteks saavad kuulajad tajuda keskaegse kiriku ruumiakustikat ja kuulevad kontide klõbina imitatsiooni, mis tuletab meelde, et varemete alune on endisaegne püha- ja surnute puhkepaik. Lõpetuseks tuletavad helid meelde 2022. aastal päevakorral olnud kirglikku diskussiooni seoses varemetesse luksusrestorani rajamisega. McGinley heliinstallatsioon „Aja kaja“ ärgitab mõtlema, kas varemed kui ajaloomärgid on mõeldud säilitamiseks või ülesehitamiseks?

Tubin McGinley kodulehe leiab siit ning raadiojaama, mida ta Viljandimaa metsade vahel üle maailma toodab, siit.

Patrick Tubin McGinley ütleb oma muusikavaliku kohta nii (kuulata saab ka siit):

Zoviet France - Shamany Enfluence

Ma ei saaks kunagi koostada soovitustega kuulamisnimekirja, milles ei oleks vähemalt üht teost Zoviet France'ilt, eksperimentaalse muusikagrupilt, kes alustas oma tegevust 80ndatel Ühendkuningriigis. Zoviet France on minu jaoks heliloojana üks suurimaid mõjutajaid, see lugu on olnud mu meeles ja südames aastakümneid.

Buffy Sainte-Marie - God is Alive, Magick is Afoo

See on minu vanema tütre lemmiklugu, meie kodus tuntakse seda kui „The Magic Song“. Aja jooksul on minu kaks tütart saanud tuttavaks ka autos oleva mp3-mängija muusikaga ja muidugi on neil omad kindlad lemmikud, mis on saanud vältimatuks osaks meie argielust. See laul saatis meid eelmisel aastal peaaegu igal hommikul lasteaeda.

(allolevalt YouTube'i lingilt saab kuulata järjest kogu muusikavalikut)

Richard Youngs & Raül Refree - Time Is an Avalanche

Tundub, et Richard Youngs suudab kõike teha – alates hüpnotiseerivatest eksperimentaalsetest helidest kuni laulude kirjutamiseni, mis jäävad kummitama. See 2019. aasta koostööprojekt on olnud meie kodus (ja autos) pidevas ringluses alates hetkest, kui ma seda esimest korda kuulsin.

Manja Ristić - Voice Engine

Viimastel aastatel lemmikuks saanud avastus minu välitööde salvestustele keskendunud raadiosaate kaudu. See Horvaatia viiuldaja ja helilooja töötab n-ö leitud helide ja instrumentaalsete allikatega viisil, mis liigutab ja innustab mind.

Melt-Banana - Spathic!

Veel üks valik mu tütarde poolt, seekord noorema poolt, kellele minu hinnangul meeldib peamiselt selle bändi nime kokkulangevus suure müra poolt tekitatava energialaenguga. Jah, ka see mängib pidevalt meie majapidamises.

Joe Colley - ANTHEM: Static For Empty Life

Joe Colley (ja tema varasem pseudonüüm Crawl Unit) on ka üks artist, kelle looming on mind saatnud aastakümneid. Tema loodud võluvad hääled ja helid ei ole kunagi „liiga“ ilusad, ning nende sees ilmnevad praod ja meeleheide muudavad need veelgi lummavaks.

Brigitte Fontaine - C'est Normal

Mu vanem tütar ei räägi prantsuse keelt, kuid alates hetkest, kui ma talle selle performatiivse laulu üldsisu ära tõlkisin (mees seletab ehk mansplaining oma kahtlevalt skeptilisele partnerile põleva hoone fenomeni ajal, mil nad ise leekides põlevad), on ka sellest saanud populaarne lugu meie koduses keskkonnas.

Planxty - The Well Below The Valley

Hüpnotiseeriv ja väga tumedat laadi traditsiooniline Iiri laul, mis räägib surmast, insestist, lapse tapmisest, häbist ja surmajärgsest elust, esitatud tõenäoliselt esimese supergrupi poolt (või võib-olla teise, kui Sweeney's Men olid esimesed) 1960. aastatel, mil leidis aset Iiri traditsioonilise muusika taaselustamise laine.

Olimpia Splendid - Kl

Ma armastan Soome DIY psühhedeelse folgi muusikaskeenet, aga antud juhul armastan ka seda võimsate kitarride poolt domineeritud triot, mis on sündinud samadest tegevusringkondadest ning mille nimi on saadud õhukonditsioneeri järgi.

Asmus Tietchens - Zweite Dämmerattacke

Veel üks minu jaoks mõjukas artist – pikk ja hõljuv lugu veekõladest ei pruugi esmapilgul tunduda sobilik autosõidu taustaks, aga proovige seda! Võite üllatuda.