Sotsiaalmeedias hakkas septembri alguses levima väide, et Šveitsis olevat tavainimesel odavam elada kui Eestis. Põhjuseks tuuakse rahasumma, mis „ühel eestlasest sõbral“ jääb üle pärast arvete tasumist. See aga ei ütle midagi elukalliduse kohta. Andmed näitavad, et Eestis on oluliselt odavam elada kui Šveitsis.
„Meie riik edestab kõrge elukalliduse poolest Šveitsi“ – sedasi algab populaarne postitus, mis pärineb Facebooki lehelt „Eesti Nüüd“.
„Šveits on üks maailma kalleimaid riike, kuid seal on tavainimesel odavam elada kui Eestis. Üks eestlasest sõber, kes elab Zürichis ja saab seal keskmist palka, rääkis mulle, et pärast kõigi arvete tasumist, sealhulgas toidu-, meelelahutus- ja reisikulud, on talle jäänud summa rohkem raha kui Eesti keskmine palk,“ põhjendab leht oma väidet.
Sotsiaalmeedias levima läinud väide, et Eesti edestab elukalliduse poolest Šveitsi, ei vasta tõele. Esiteks ei ole pärast arvete maksmist alles jäänud rahasumma kuidagi seotud elukalliduse ega selle mõõtmisega.
Šveits on Eestist rikkam ja seal on ka palgad kõrgemad kui Eestis. Seega on oodatav, et pärast peamiste arvete tasumist kätte jääv summa on Šveitsis suurem kui Eestis. „Aga see ei näita midagi elukalliduse kohta. Šveits on lihtsalt meist rikkam,“ kommenteeris Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kahe riigi elukalliduse võrdlemiseks saab Oja sõnul kasutada hinnatasemete võrdlusi. Protsendid on ümardatud:
Graafikute põhjal näeme, majapidamiste tarbimise järgi oli hinnatase Eestis mullu ligi 95% Euroopa Liidu keskmisest, Šveitsis 174%. Ehk Eesti hinnatase oli ca 54% Šveitsi hinnatasemest.
Näeme ka, et üldine hinnatase SKP järgi oli eelmisel aastal Eestis 89% Euroopa Liidu keskmisest, Šveitsis oli see 161% keskmisest. Seega selle näitaja järgi oli Eesti hinnatase 55% Šveitsi omast.
Majapidamiste tarbimise hinnatase vastab laias laastus tarbijahinnaindeksi hinnatasemele, aga seal on juures mõned hüved, mida tarbijahinnaindeks ei arvesta – näiteks oma kodus elamise kulu.
Võrdleme kahe riigi hinnataset teise allika - IMFi - andmete põhjal:
IMFi andmed põhinevad osaliselt prognoosil. Nende järgi oli mullu Eesti üldine hinnatase 63% USA keskmisest, Šveitsi hinnatase 109% USA keskmisest. Ehk Eesti üldine hinnatase oli ca 58% Šveitsi omast. Prognoosi järgi on 2023. aastal Eesti üldine hinnatase ca 60% Šveitsi tasemest.
„Nagu näha, pole sellised võrdlused täpsed, aga suures pildis annavad erinevad andmeallikad sarnase tulemuse. Vaadeldud hinnangud näitavad, et Eesti hinnatase on märkimisväärselt madalam kui Šveitsis, ehk elu Eestis on odavam kui Šveitsis,“ ütles Oja.
Saame võrrelda ka erinevate kaupade ja teenuste hinnatasemeid 2022. aastal Eestis ja Šveitsis. Absoluutselt kõikide kaupade ja teenuste hinnatase on Eestis madalam kui Šveitsis. Protsendid on ümardatud:
Otsus: eksitav. Eesti hinnatase on märkimisväärselt madalam kui Šveitsis. Seega elu Eestis on odavam kui Šveitsis. Seda ka võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.
