Kahjuks kuulevad nii kohtunikud kui ka võlanõustajad sageli tõdemust, et laenaja ei vaata kogusummat, mis tal tagasi tuleb maksta, vaid ainult kohustusi ühe kuu raames. Kui aga tagasimaksmisega tekib mure ja inimene jõuab kohtusse, võib ta leida end olukorrast, kus 1000 euro eest tuleb tagasi maksta 3000 eurot, isegi juhul, kui 500 eurot on tasutud. „Tundubki ehmatav,“ sõnab Liiv, lisades, et mida kauem nõue üleval on, seda suuremaks summa läheb – lisanduvad näiteks viivis, riigilõiv, õigusnõustaja kulud.

„Kohtuga suhtlemine on natukene nagu hambaarsti juurde minek - väga ei taha, aga kui on ära käidud, siis tegelikult halvemaks ei ole midagi läinud. Pigem on mure lahenduse saanud,“ julgustab Liiv. Võlavaidlustes on tarbija alati nõrgem pool ning kohut ei ole vaja karta. Kohus ei anna hinnanguid, ega küsi, et miks sa laenu võtsid, kuidas sa said nii rumal olla või miks sa nüüd siia tulid. Küll aga on kohtul vaja teada, mis juhtus, ja selgitusega saab aidata vaid inimene ise.

Kindel on üks, pea liiva alla peitmine ei aita! Kui tegu on tehtud, tuleb lahendusi otsida ja neid eri etappides leida. Ning vahel võib parim laen olla hoopis see, mis jäi saamata.

Podcast „Kohtulood“, Kai Härmand, Anna Liiv ja Evelyn Eichhorst

Jaga
Kommentaarid