KUULA | Kas ja kuidas saab aidata seadusega pahuksisse sattunud noori?

Millist kurja noored on teinud? Miks nad oma eluga puntrasse satuvad? Kuidas nad on pidanud vastutama? Millist väärkohtlemist on noored talunud ning kuidas kohus ja riik on neid aidanud? Nende küsimuste üle arutavad „Kohtulood“ teises saates Tartu Maakohtu kohtunik ja saatejuht Marek Vahing koos kolleegi Rutt Teeveeri ja prokurör Raul Heidoga.

Raskete kuritegude taga on noorte puhul sageli alkoholi ja mõnuainete pikaajaline kuritarvitamine, mis on selget mõtlemisvõimet tugevalt kahjustanud. Väiksemate rikkumiste eest võib noort karistada ühiskondlikult kasuliku tööga või tema liikumisvabaduse piiramisega. Vahel pakub noor ka ise endale karistuse välja. Tõsisemal juhul saadetakse nooruk kinnisesse õppeasutusse või vanglasse. Olulist rolli otsuse juures mängib kurjategija minevik ja kuriteo raskus.

Saates ei räägita vaid kurjategijatest, vaid ka kuritöö ohvritest. Eestis on loodud ohvriabi süsteem, mis tagab kannatanule lastekaitseametnike toetuse. Ränkade kuritegude puhul säästetakse noori mitmel viisil - nad ei pea kohtusse kohale minema, vaid ärakuulamiseks kasutatakse videoülekannet. Samuti eraldatakse ohver kohtusaalis kurjategijast, et kannatanu ei peaks kogetut uuesti läbi elama.

Vägivald saab alguse ühiskonnast ja kodudest. Probleemsete noorte käitumishäirete taga on tihti vanemate suutmatus oma probleemidega hakkama saada. Iga lapsevanema vastutus on oma lastele tagada turvaline kasvukeskkond, sest vägivald on nakkav. Samas, nagu tõdevad kohtunikud siiski optimistlikult – noorus hukas ei ole, lihtsalt tuleb tegeleda nendega, kes tõesti abi ja ka suunamist vajavad.