LÜHIINTERVJUU | Tartu2024 juht Kuldar Leis avalikustatud programmist, kriitikast ja rahast: niikuinii kõigile kõik ei meeldi
Sihtasutuse Tartu 2024 juht Kuldar Leis leiab, et täna avalikustatud kultuuripealinna programm on ikkagi pigem Tartu ja Lõuna-Eesti nägu ning hoolimata üksikute ürituste kritiseerimisest tuleks kogu programmi vaadata tervikuna.
Tutvusin enne Tartu2024 kultuuriprogrammiga, arutasin kultuurihuviliste inimestega ja ka ise Tartust pärit poisina jäin mõtlema: kas selles programmis ei ole liiga vähe Tartut ja ka tartlasi? Ikkagi on ju tegu terve aasta kestva sündmusega, Tartu peaks ju olema selle kese?
Ei ole [liiga vähe Tartut]. Pigem on see, et meil on olnud selline tahe, et ürituste korraldajad, kes ise seda soovivad, saaksid ürituse teha nii Tartus kui ka väljaspool Tartut, et nad kataksid suurema piirkonna Lõuna-Eestist. Õnneks on ka nii olnud, et mõni Võru üritus tuleb Tartusse ja vastupidi. Praegu just lugesin, et üht Võru muusikali, mida noored teevad, tahetakse ka Tartusse tuua. Ja kindlasti on ka vastupidi.
Lõuna-Eesti on niikuinii väike ja rahvas käib siin ringi. Pigem on nii, et Tartus endas sooviks pigem arendada kesklinna ja tuua sündmusi keskusesse – ning seda ka Autovabaduse Puiestee täidab.
Kui rääkida veel programmist, siis osad üritused on juba tekitanud resonantsi ja näiteks Lõuna-Eesti omavalitsusjuhid on tundnud muret, et kas omavalitsused rahastavad nüüd geiparaadi. Kuidas te meeskonnas arutasite selliste ürituste üle, mis juba eos võivad Eestis vastuolu tekitada? Oli seal palju diskussiooni?
Eesmärk oli pakkuda hästi laia spektrit ja pakkuda seda kõigile. Ühtepidi hällist hauani ja teistpidi ka väga erinevate huvidega inimestele. Nii et siin ei saagi võtta ühte või kahte või kümmet üritust kontekstist välja, vaid vaatame programmi tervikuna. Niikuinii kõigile kõik ei meeldi.
Mul on endal hea näide: veel aasta tagasi olin ma muusikalise maitse osas täielik rokipeer, aga tänu kultuuripealinna projektile on mul see vaateväli oluliselt laienenud ja naudin nüüd väga erinevaid kultuurisektoreid.
Mis muusika siis nüüd meeldib, kui rokk enam nii ei tõmba?
Ei, rokk meeldib ikka kõige rohkem (naerab), aga kuulan nüüd ka teistsugust muusikat. Sama on ka teatri ja kunstiga – mida laiem vaade on, seda paremini see aitab maailma mõista.
Kui võtta teemaks raha, siis saan aru, et täna oli seoses rahastusega välja käia ka hea uudis. Kas olete raha juurde saanud?
Halb uudis on see, et inflatsioon on osa raha ära söönud. Eelarve summas 24,5 miljonit eurot sai paika ju juba 2019. aastal. Aga meil oli projektide ja sündmuste korraldajatele nõue, et nad pidid minimaalselt 30 protsenti rahastusest leidma ise. Nüüd numbreid kokku lüües selguski, et nad on leidnud rohkem hästi erinevatest kohtadest, mille üle on hea meel (jutt on umbes miljonilisest lisarahast – toim). See on tuleviku suhtes hea näitaja, et uued kultuurikorraldajad oskavad üritusteks lisaraha leida.
Mis on teie enda Tartu 2024 programmi kuuluv lemmiksündmus? Kas mõni etendus, festival, mõni rokikontsert?
Raske öelda. Üks asi, millest ka täna juttu oli, on etendus „Rahamaa“, mida teeb Draamateater. Rahapesu teemadel ja väga akuutne teema...
Kas Draamateater tuli ise selle pakkumisega teie juurde?
Jah, ja see on väga hea, et tuli. [Rahapesu] on Eestit nii palju mõjutanud teema. Teine üritus on „Suudlev Tartu“, millest on täna ka juba väga palju juttu olnud, ja kolmandana mainiks üritust, millest täna tegelikult ei räägitud. See on „Alasti tõde“, mis on sisuliselt sauna arvamusfestival. Tartu kesklinna pannakse püsti ajutised saunad ja seal saab 30 minuti jooksul diskuteerida erinevatel teemadel. Ja siis liigud teise sauna jne. Hea meel, et soomlased teevad meiega justnimelt sauna osas koostööd.
Tartu 2024 avalikustas täna, sada päeva enne Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia algust 350 projekti ja enam kui tuhande sündmusega tiitliaasta programmi. Loe rohkem siit!
