Tegemist ei ole inimesele ohtliku protseduuriga, nagu väidab Facebookis leviv postitus. Mammograafia aitab tuvastada varajases faasis rinnavähki.
Postituses kirjutab Facebooki kasutaja, kuidas mammograafia olevat üks suurimaid organiseeritud kuritegusid naiste vastu. Põhjendusena toob ta välja kolm peamist asja.
Esiteks olevat 50-60 protsenti tulemustest valed. Teiseks olevat protseduuri käigus saadav radioaktiivsus naitsele ohtlik ja kolmandaks, et naised hoopis saavad protseduuri järel omale vähi.
Lisaks ütleb postitaja, et tegemist on koguni nii ohtliku protseduuriga, et Šveitsis keelatakse mammograafia üldse ära. Kõik postituses väidetu on vale.
„Nii et kuritegelik meditsiinimaffia sunnib agressiivselt tervetele naiste iga-aastaseid mammograafiauuringuid, et teha neist kasumlikud patsiendid!!“ kirjutab kasutaja. Postituse lõpus mainib ta, et tegemist on informatsiooniga, mille tõlkis muukeelsest Facebooki postitusest.
Faktid
Mammograafia aitab naistel diagnoosida rinnavähki juba varakult, mis aitab omakorda varajast ravi saada.
Kiirgushulk, mis protseduuri jooksul saadakse, ei ole naisele ohtlik. Ohtlikum oleks vähi diagnoosimata jätmine.
Šveits ei ole protseduuri keelustanud, ka seal kutsutakse naisi vanuses 50-74 sõeluuringule.
Mammograafia ehk rinnavähi sõeluuring on üks väheseid viise, kuidas tuvastada rinnavähki varajases staadiumis ehk ajal, mil sümptomid ei ole veel ilmsed.
Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri juhi Birgit Merila sõnul on mammograafiline rinnavähi sõeluuring ohutu ja üldiselt valutu viis. „Sellises (varajases - toim.) faasis on aga ka ravi efektiivseim, säästvam ja patsiendid elavad pärast diagnoosi oluliselt kauem.
Tervisekassa tehtud uuringud näitavad sõeluuringu kasu: kõikidest rinnavähi juhtumitest umbes 30 protsenti avastatakse sõeluuringul. Kui vaatame ainult 50-68 aasta vanuste naiste hulka, on see number pea 60 protsenti. Tervisekassa andmetel on neist, kellel rinnavähk avastatakse sõeluuringul, viis aastat pärast diagnoosi elus 92 protsenti patsientidest. Väljaspool sõeluuringu avastatud vähkide puhul on see number vaid 77 protsenti. Kümne aasta vaates on numbrid vastavalt 84 protsenti ja 66 protsenti. Nendest rinnavähipatsientidest, kes on praeguseks lahkunud, elasid need, kellel vähk avastati sõeluuringul, keskmiselt 2,5 aastat kauem.
Mammograafia puhul tehakse mõlemast rinnast väikese, inimesele ohutu doosiga röntgenülesvõtteid kahes vaates. „Täpsest ja õigest diagnoosist tulenev kasu on palju suurem kui võimalus, et uuringu käigus saadav kiiritus võiks kahjulik olla,“ selgitas Merila.
Rinnavähi sõeluuringu teenusepakkuja Mammograaf AS toob välja, et mammogrammist saadav kiirgusdoos on keskmiselt 0,4 millisiivertit, mis umbkaudu võrdub keskmiselt seitsme nädala jooksul looduslikust foonkiirgusest saadava doosiga. Röntgeniaparaate kontrollitakse pidevalt, et tagada nende korralik töö ja normikohane kiirgustase. Nõuded inimeste kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse ohtude eest sätestab kiirgusseaduse alusel kehtestatud tervise- ja tööministri määrus.
Tervise Arengu Instituudi andmetel on ainult umbes 10-15 protsendil mammograafilisel sõeluuringul avastatud kõrvalekalletest vähk – valepositiivsete leidude määr on 85-90 protsenti. Valenegatiivsed tulemused võivad ületada 15 protsenti. Merila sõnul on paljud valepositiivsed tulemused põhjustatud healoomulistest kahjustustest (nt tsüstid, fibroadenoomid), kuid muret tekitab ka selliste kahjustuste avastamine, mis vastavad histoloogiliselt vähi määratlusele, kuid ei arene patsiendi elu jooksul invasiivseks vähiks. „Valepositiivsete tulemuste risk on veel ka seotud vanuse ja rinnakoe tihedusega; niinimetatud tihedama rinnaga naised võivad lisaks mammograafiale vajada veel ka ultraheliuuringut,“ selgitas ta ning lisas, et noorematel naistel on rinnakude tihkem. Samuti võivad lisaks eale rolli mängida individuaalsed iseärasused.
Ka Šveits ei ole mammograafilisi uuringuid keelustanud, nagu väidab postitaja. Šveitsi meditsiininõukogu avaldas 2013. aastal raporti, kus jõuti järeldusele, et mammograafia tõhusus on ebakindel. Eksperdid pidasid seda uuringut aga eksitavaks ja vigaseks, heites nõukogule ette, et nad jätsid hulganisti teadustöid arvesse võtmata. Tänase päevani kutsutakse Šveitsis naisi vanuses 50-74 rinnavähi sõeluuringule.
Otsus: Vale. Mammograafia on jätkuvalt peamine ja ohutu viis diagnoosida varajane rinnavähk. Postituses mainitu on vale ja potentsiaalselt ohtlik informatisioon.
TAI vähi sõeluuringutele oli täiendava infoga abiks Tervisekassa ja nõu andis dr Sulev Ulp.
