Nesbøl endal polnud sooja ega külma sellest, et ta Hole pausile pani, sest kui oskad kirjutada, paelud lugejat nii ehk naa. Eks öelgu krimkafännid, kas nad oleks valmis loobuma sedavõrd võimsatest raamatutest nagu „Poeg“, „Macbeth“, „Peakütid“, „Kuningriik“ ja mitmest lühijutukogumikust selle nimel, et Hole lood ilmuks tihemini? Eks ta ole nii ja naa, ent ilmselt mitte. Või õigemini: vahet pole, kõik on kuld.

Teost „Nuga“, misjärel Hole pausile läks, poleks vaja olnud kirjutada, arvavad fännid, sest miks mehele, kelle elu on niigi raske, selline saatus – ta kaotab kõik elamisväärse. Paraku on kirjanik oma tegelaste suhtes jumal.

„Mõtlesin, mis oleks Hole elus kõige hullem, mis võiks juhtuda ja läksin seda teed. Jah, olen oma peategelase vastu varemgi karm olnud, aga mitte iial nii brutaalne kui nüüd ,“ selgitas Nesbø raamatu „Nuga“ sünnilugu. „Ei leia, et peaksin olema tegelastega tore ja lahke. See, mis juhtub, on loo keskpunkt, tragöödia, mille võinuks ära hoida, kuid oli liiga loogiline arvestades Hole elu. Seega pidin minema seda rada.“

Sestap pole ime, et teoses „Verekuu“ ilmub Hole välja Los Angeleses ning tegeleb sellega, mida võis eeldada – üritab end surnuks juua. Ilmselt saaks eesmärk täidetud, kuid ühel hetkel ulatab baarman krediitkaardi Holele tagasi – arvel pole piisavalt raha. Mis näitab, et Nesbøl hakkas lõpuks Holest kahju. Ent kuidas ta tsivilisatsiooni ja töö juurde tagasi viia? Mõistagi läbi suure südame – eakas filmidiiva Lucille, kes on pakkunud Holele peavarju ja seltsi ja joogipoolist, on narkomaffiale võlgu miljoni. Ja Hole teab, kuidas vajalikku miljonit leida.

Oslos leitakse kaks tapetud tüdrukut, ühel kadunud aju, teisel pea. Kahtluse alla satub kinnisvaramagnaat, kel on miljoneid jalaga segada ning neist ühe loovutamine Holele, et too tegeliku mõrvari leiaks, pole mingi probleem.

Hole endised kolleegid, kes samuti veretöid uurivad, tahaks südamest, et Norra parim politseinik, samuti võimaliku sarimõrvari jahtimisel käed kaasa lööks, kuid kõrgem juhtkond ei lase ebastabiilset tüüpi ligi. Ent see polegi probleem, sest Hole paneb kokku kummalise eratiimi kokaiinidiilerist lapsepõlvesõbrast, korrumpeerunud politseinikust ja vähihaigest psühholoogist.

472 lehekülge võrratut ja kaasakiskuvat teksti, mis ei luba raamatut käest – Hole- ehk krimkafännid (kes neid suudaks lahuta...) teavad...

Ja lõpetuseks... Kas teate, mis või kes on Toxoplasma gondii? Kes ei läbe raamatut otsani lugeda, võib uurida varem. Ja sedagi, kas äkki teie ajus ei pesitse see kes või mis.