KUULA | Eestit kimbutanud pommiähvardused näitasid valeinfo uut palet
(5)Paanikat tekitanud rämpskirjade laine andis hoo sisse rohkele valeinfole. Sihtmärgiks olid seekord kooliõpilased.
12. oktoobri öösel maandus kümnete Eesti koolide ja lasteaedade postkastidesse venekeelne pommiähvardus. Sama kordus ka järgmisel päeval. Koolid reageerisid erinevalt – osad saatsid lapsed koju, teised jätkasid õppetööga.
Üsna pea tuli politseilt teade, et tegemist on rämspostituste lainega ning ohtu need asutustele ei kujutanud. Küll aga levis valeinfo väidetava ohu kohta – sotsiaalmeedias levisid pildid ja videod väidetavatest plahvatustest Viljandis ja Tartus. Võltsitud artiklites teatati väidetavatest vigasaanutest ja hukkunutest.
Seekordses „Valeinfo: paljastatud“ episoodis võtsid faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Marta Vunš ja Kaili Malts ette just sellised valeinfot sisaldavad postitutused sotsiaalmeedias, mis võimendasid noorte seas hirmu ja paanikat.
„Just sellistel platvormidel, nagu Snapchat ja TikTok, need paanika-postitsued levisidki,“ selgitas Malts. „Mistõttu ma ütleksin, et kui keegi teadlikult seda valeinfot levitas, siis nende eesmärgiks oli seda hirmu tekitada just õpilastes, sest valiti platvormid, mille auditoorium koosneb peamiselt noortest inimestest.“
Näiteks TikToki kasutajaid on enim just 10-19-aastaste seas. Peaaegu poole platvormi kasutajaskonnast moodustavad alla 30-aastased. Snapchati kasutajad jäävad samuti kooliealiste vanusegruppi.
Politsei ja Piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Andres Tiik ütles, et praegustel andmetel ei viibi masskirjade saatja Eestis. „Politsei hinnangul valmistati sellist masskirjade lainet ette ning kirjade saatja varjas teadlikult oma jälgi,“ ütles ta.
Leedu politsei aga tegi juba 17. oktoobril pressikonverentsi, kus öeldi välja, et tuvastatud on 15 Gmaili meilikasutajat, millest saadeti ähvardusi. „Tuvastati, et e-kirjade saatjad osalevad aktiivselt Telegrami venemeelsetes gruppides ja õhutavad [...] selliseid ähvardusi,“ ütles Leedu politsei kindralkomissaar Renat Požela pressikonverentsil.
Eesti Päevalehe faktikontroll käis nimetatud Telegrami gruppides. Populaarsemates neis oli umbes 8000 kasutajat üle Baltikumi, nende hulgas palju lapsi ja noori. „Näiteks päeval, mil Eestis need kirjad asutustesse saadeti, tehti grupis üleskutse saata pilte ja videosid evakuatsioonidest koolides,“ selgitas Vunš grupis toimunut. Seda grupiliikmed ka tegid, sest järjest oli näha kümneid videosid õues ootavatest noortest. Filmijad ise olid kooliõpilased.
