Avalik kiri Iisraeli kaitseks: kutsume inimesi seisma vastu väärinformatsiooni levitamisele

Täna edastasid mitmed kultuurivaldkonnas ja muudel aladel tegutsevad inimesed, sealhulgas kirjanikud, heliloojad ja kunstnikud, meediaväljaannetele avaliku kirja Iisraeli kaitseks.

Tunnistame juutide õigust enesemääramisele, milleks on ka õigus elada oma ajaloolisel kodumaal.

Kutsume inimesi üles seisma vastu igasugusele terrorismi toetamisele, mille üheks ilminguks on väärinformatsiooni levitamine Iisraeli kohta, terroritegude õigustamine ja pisendamine ning Iisraeli enesekaitse õiguse kahtluse alla seadmine.

Tunnistame palestiina rahva õigust enesemääramisele ning toetame kahe teineteist austava riigi ideed, mille olemuslikuks komponendiks on araabia maade poolne Iisraeli riigi eksistentsi tunnustamine.

Kutsume inimesi üles end harima ja tutvuma ajalooga. See on aluseks oma arvamuse kujundamisele ning valeinfole tugineva propagandaga mitte kaasa minemisele.

Juudid on elanud oma ajaloolisel kodumaal järjepidevalt üle 3500 aasta. Mitmed ajaloolised sündmused, nagu Paabeli vangipõlv (VI saj. e.m.a) ja Juudi sõda (66–73 m.a.j) pillutasid juute küll üle maailma laiali, kuid teatud rahvahulk jäi siiski kogu aeg paikseks.

Sionistliku liikumise tekkega XIX sajandi Euroopas hakkasid eelkõige Euroopa juudid minema tagasi oma ajaloolisele kodumaale. XX sajandi juudivastaste pogrommide ning eriti natsismi ja holokausti tulemusel kasvas see liikumine kordades. XX sajandi teisel poolel hoogustus antisemitismi kasvu tõttu juutide tagasiränne kodumaale ka paljudest araabia riikidest, Iraanist ja Põhja-Aafrikast.

1947. aastal otsustas ÜRO luua Briti mandaadi territooriumile Palestiinas ja Transjordaanias kaks riiki. Ühe juutidele, teise araablastele. Juudid nõustusid otsusega ning selle tulemusel loodi 15. mail 1948 Iisraeli riik. Suurem osa araablasi lükkas otsuse tagasi. Enamgi veel, seitse araabia riiki tungis Iisraeli riigi väljakuulutamise järgsel päeval ühiselt Iisraelile kallale. Ka järgnevad konfliktid on kantud sellestsamast soovimatusest nõustuda Iisraeli riigi eksistentsiga.

Iisrael ei alustanud praegust sõda. 7. oktoobril 2023 ründasid Hamasi terroristid Iisraeli ning piinasid, vägistasid ja tapsid üle 1400 Iisraeli tsiviilisiku, nende hulgas arvukalt lapsi ja vanureid. Vähemalt 224 inimest on siiani Hamasi käes pantvangis ning nende saatus on teadmata. Gaza tsiviilelanike surm ja kannatused on kohutavad. Väljendame oma kõige siiramat kaastunnet selle katastroofilise olukorra suhtes. Kuid ka selle õuduse algne põhjus on Hamasi ja teiste terroriorganisatsioonide tegevus. Iisraeli armee eesmärk ei ole kunagi rünnata rahulikke tsiviilelanikke.

Iisraelis on tagatud inimeste enesemääramisõigus ja usuvabadus. Iisraeli kodanikest araablased ei ole vastu Iisraeli riigile.

Kahjuks levib paljudes araabia maades ning Palestiina omavalitsuse aladel mastaapne desinformatsioon ja ajaloo moonutamine, mis on viljakas pinnas terrorismi kasvule. Selline desinformatsioon on sarnane traditsioonilistele Euroopa antisemiitlikele kampaaniatele, millest on lähtunud teiste hulgas natsism ning Kremli propaganda läbi aastakümnete.

Kirja allkirjastasid mitmed tuntud kultuurivaldkonnas ja mujal tegutsevad inimesed, sealhulgas dirigent Paavo Järvi, heliloojad Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür, kirjanikud Tõnu Õnnepalu, Doris Kareva ja Mihkel Mutt, mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere ning vaimulik Arne Hiob.

Lisaks allkirjastasid kirja Tiit Aleksejev, Siim-Tanel Annus, Tõnis Arro, Julia Aug, Julia Bali, Lilja Blumenfeld, Sergei Didyk, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Sven Grünberg, Sirje Helme, Jaak Jõerüüt, Martti Kalda, Madis Kolk, Igor Kotjuh, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrei Kuzitškin, Anu Lamp, Peeter Laurits, Sakarias Jaan Leppik, Märt-Matis Lill, Ra Luhse, Viivi Luik, Andri Luup, Jüri Ojaver, Lembit Peterson, Maria Peterson, Heilika Pikkov, Ülo Pikkov, Nora Pärt, Tiit Pääsuke, Ott Rätsep, Reet Remmel, Erik Salumäe, Jelena Skulskaja, Ilja Sundelevitš, Hagi Šein, Tiina Tammetalu, Rain Tolk, Artemi Troitski, Helena Tulve, Jaan-Eik Tulve, Anne Tüür ja Anna Verschik.