Nordica saatus on müük või tegevuse lõpetamine
(1)Kliimaminister Kristen Michal näeb kõigest kaht lahendust. Raha enam firmasse pumpama ei hakata.
AS Nordic Aviation Group andis raportis teada, et üheksa kuuga oli nende konsolideeritud puhaskahjum 11,9 miljonit eurot. Kusjuures veel 2022. aasta samal perioodil oli puhaskasum 1,8 miljonit. Ettevõte andis teada, et kasumlikkust üritatakse taastada strateegilise ärimudeli analüüsiga, palgatud on rahvusvahelise lennunduskonsultatsiooni meeskond Knighthood Global Ltd.
Kuid hingekellad juba helisevad. Pikalt lennufirma enam riigi omandis ei ole. Vähemalt tundub sedasi, kui kuulata kliimaminister Michalit, kes vastutab praeguses valitsuses ka lennunduse käekäigu eest.
„Kohane on rõhutada, et kahest riigile kuuluvast lennundusega seotud ettevõttest on Nordica seis väga keeruline. On juba üldteada, et Nordica laienemisplaanid, mis varem tehtud, viisid ettevõtte langusesse,“ sõnas kliimaminister eile.
Nordica tegevuse ja juhtimisotsuste kohta algatati erikontroll, mille esimest ülevaadet on oodata sel kuul.
Ta lisas, et nõukogu püüab kahjumit kontrolli alla saada. Septembris oli ettevõtte seis parem, kuid ministri sõnul pole olukord siiski kiita. Kliimaministeerium on algatanud Nordica tegevuse ja juhtimisotsuste kohta erikontrolli, mille esimest ülevaadet on oodata sel kuul.
„Kriisi ilmnedes lahkunud juhtide pakkumine olukorra lahendamiseks oli lisada ettevõttesse maksumaksja raha. Seda mina ja valitsus ei toeta, kuna Eestist mittelendava ettevõtte hoidmine ei ole strateegiline ettevõtmine,“ tõdes Michal. Tema sõnul tuleks ettevõte pigem erastada osade või tervikuna või selle tegevus üldse lõpetada, mis on ka riigikontrolli soovitus. „Oleme selleks ka valitsuse mandaadi küsinud ning koos rahandusministeeriumiga astume samme, rõhutades, et ettevõtte seis on keeruline ja siin tuleks ootused kohe alla viia.“
Michal sõnas, et lennuühendustesse investeeritakse ka edaspidi. „Panustame lähiaastatel täiendavalt 14,4 miljonit lisaks Tallinna lennujaama tegevusse, et Eesti inimestele ja majandusele vajalikke lennuühendusi hoida ja juurde arendada. See lisarahastus sisaldab ka kokkulepet, et 2024. aastal lennujaamatasud ei tõuse, mis parandab Eesti konkurentsipositsiooni.“
