RAAMATUBLOGI: Sisevaade tõsielusarjadesse ja mõrv. Millised tüübid on valmis end maailma ees paljastama ning kes neist tapetakse?

Clare Mackintosh, „Valede mäng“, tõlkinud Marge Paal, Pegasus, 378 lk.

Tõsielusarjad on kuradist. Või mine tea... Äkki on kellelgi vaja mõnda minutit kuulsust või raha, mis neis jagatakse. Samas kui on vaatajaid, siis tähendab, et on vaja ka ullikesi, kes jälgijatele meelelahutust pakuvad.

Eelnev on arvamus persoonilt, kes vaatab telerist vaid ETV uudiseid ja sporti, seega ei saa seda liiga tõsiselt võtta...

Aga jah, tõsielusari on Clare Mackintoshi viimase krimiromaani fookuses ning näitab, kuidas inimestega manipuleeritakse.

Kes viitsib lugeda ükskõik, millises lepingus teksti, mis on pandud kirja peenes kirjas, ja seda põhjusega – et keegi seda ei loeks? Nii kogunebki Walesi mägedesse seltskond, osalemaks 10 000 naela eest tõisielusarjas, mille võitja teenib sest summast kümme korda rohkem. Kõik arvasid, et tuleb olla vägev ja vahva ja teistest parem, kuid peen kiri ütles, et sarja produtsendid võivad mängureegleid muuta ja käituda osalejatega omatahetsi.

Mõistagi reegleid muudetaksegi ning mängurite ülesandeks saab varjata oma suurimat saladust, mille avalikukstulek lööks jalad alt. Mäng on mitmekesine – end saab kaitsta sellega, et avaldada rivaali saladus või üle elada oma suuremad hirmud: ämblikud, maod, vetevool...

Ei lähe kaua aega, kui üks osalejatest kaob. Ning peagi tapetakse ka tõsielusarja looja, kusjuures nõnda, et kõigil võimalikel kahtlusalustel on alibi. Ehk siis agathachristielik stoori, milles peab kohalik politseiuurija Ffion Morgan, kel on endagi eluga keeruline hakkama saada, leidma õiged niidid ning mõrvari.

Krimkana on „Valede mäng“ igati loetav, kuid sellel on ka kõvasti lisaväärtust, mille annab sisevaade tõsielusarjadesse. Millised tüübid on valmis end maailma ees paljastama? Vuajeristid? Ullikesed? Rahahädas tüübid? Inimesed, kes on sunnitud tõestama oma vägevust? Ja siis see manipulatsioon... Kas kõik, mis ekraanilt tõsielusarjana välja paistab, on ka tegelikult reaalne või on see mäng, kus lõpptulemus on ette teada?

Kõik kokku – Ffioni (enese)otsingud, telemaailma telgitaguste paljastamine ja krimilugu – on üks kena tervik, mille nautimine pole ajaraisk.