JUHTKIRI | Euroopa usaldusväärsus sai Ukrainas hoobi

See oli Eesti tund. Märtsis eraldas Euroopa Liit paljuski Eesti utsitamisel kaks miljardit eurot, et toimetada aasta jooksul Ukrainasse miljon 155 mm mürsku. 25 liikmesmaad ja Norra lõid käed, et hakkavad tegema relvastuse jaoks ühishankeid (hiljem liitus Bulgaaria). Nii ulatuslikku koostööd polnud kaitsevaldkonnas varem sündinud. Võitjaid sai olla palju: nii Euroopa kaitsetööstus kui ka Ukraina, kes ootas suvise vastupealetungi eel laskemoonavaru.

Ukraina ootas kaua. Ja venelased ehitasid kaitseliine. Nüüd, kui mõlemad pooled rassivad esimese maailmasõja stiilis kaevikuvõitluses, tuleb välja, et vajalikku laskemoona võib Ukraina oma Euroopa liitlastelt ootama jäädagi.

Mõned päevad tagasi hakkas rahutuid hääli kostma Euroopa Komisjoni poolt. Siis kinnitas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kahtlusi: aasta lõpp läheneb, kuid Ukraina on saanud lubatust kätte kõigest kolmandiku.