Kõik loovisikud ei soovigi sotsiaalseid hüvesid? „Eelnõu peab silmas olematut loojakategooriat“

Kunstnike sõnul on plaanitav kultuurkapitali seaduse muutmine hädavajalik ajakohastamine, kirjanike liit tõmbab sellele aga pidurit. „[Kirjanike liidu esimehe] Tiit Aleksejevi väited tühistavad paljude kolleegide pikaajalist tegevust,“ ollakse nördinud.

Uude faasi jõudnud võitlus sotsiaalsete tagatiste nimel tekitab loomeliitude seas vastakaid arvamusi. Kultuurkapital on valmis loometöötoetuste rahabaasi peaaegu kahekordistama, et loovisikud, kellel ravikindlustust ja muid tagatisi veel pole, need saaksid. Kulka juht Margus Allikmaa tegi novembri alguses EPL-ile antud intervjuus lihtsa arvutuse, mille järgi saab hakata toetusi maksustama nii, et kätte jääva raha hulk ei kannata: „Eelmistel aastatel maksime loometöötasusid 750 000–950 000 eurot, igal aastal see summa pisut kasvab. Võtame lähtearvuks miljoni. Kui sellele kõik vajalikud tasud juurde arvestada, siis kogukulu oleks 1,73 miljonit eurot. See ei ole meile üle jõu käiv summa.“

Plaan näeb ette senised loometöötoetused nimetada ümber loometöötasudeks ja lisada neile sotsiaalsed tagatised. Loometöötoetustest peaks seega lisatulu asemel saama ametlik töötasu. Allikmaa nentis, et kui loomeliidud loometööhüvitiste maksustamise plaaniga kaasa ei tule, siis seda jõustama ei hakata. „Keegi ei hakka teerulliga üle sõitma ega jõuga seadusemuudatust kehtestama. (...) Kultuurkapital püüab käituda nii, et nendel inimestel, kes meie tuge soovivad, oleks see võimalikult mugav ja kasulik.“