RAAMATUBLOGI: Miinus kaheksas päev: elu saab otsa, kuid samas ka mõtte
Ruth Ware, „Nullpäev“, tõlkinud Pilleke Laarmann, Helios, 358 lk.
Ruth Ware, alates teosest „Pimedas, pimedas metsas“ on üha kindlamalt kinnitanud oma staatust psühhothrillerite tippautorina. Tõsi, tema tase pisut kõigub, ent kõik raamatud on loetavad – ühed lihtsalt veidi kiiremini kui teised.
Ware’i suurim tugevus on intrigeerivate ja põnevate, kusjuures üsna realistlike teemade leidmine. Ta seab paika mänguplatsi ja tegelased, kellele määrab kindla rolli ning siis asub neid liigutama nagu nuppe malelaual, pannes nad võimalikult keerulisse olukorda. Õnneks oskab Ware piisavalt hästi keskmängu kunsti, suunates tegelasi, teinekord kõrvalteed pidi, õiglase finaali suunas. Ja ka lõppmängud on Ware’il kenasti viimistletud ja paigas.
Jack ja Gabe on unelmate paar, tehes unelmate tööd ehk murdes sisse kõikjale, kuhu võimalik ning seda nii füüsiliselt kui virtuaalselt. Ehk siis nad kontrollivad turvasüsteemide kindlust, andes firmadele teada võimalikest ohtudest ja pistes selle eest tasku kopsaka rahapaki. Jack on see, kes murrab sisse ustest ja akendest, Gabe arvutite kaudu. Ent siin algab taas see pagana võõrkeelsete nimede mäng ja Eesti keeles soo puudumine. Jack, nii võõrana kui see ka ei tundu, on naine ja Gabe seevastu mees. Aga ei hullu, kohaneb.
Ühel äärmiselt kehval ja traagilisel miinus kaheksandal päeval on duo tegemas taaskord rutiinset tööd, ent kui Jack koju jõuab, saab ta elu ühest küljest otsa, teisest küljest uue eesmärgi ja tähenduse – Gabe on jõhkralt mõrvatud. Aga miks? Ja kas ka Jack on ohus?
Nagu ikka, pole politseis asja, hoopis vastupidi – leitakse tõendid ning nende tagapõhja süvenemata on selge, kes on mõrvar – mõistagi abikaasa. Seega ei jää Jackil üle muud, kui „õigusemõistmisest“ pääsemiseks ja tapja tabamiseks jalga lasta ning loota oma oskustele – kui uksed ei avane, on alati olemas tagauks – ja heade sõprade ning sama heade võõraste abile.
Tuleb tõdeda, et „Nullpäev“ kuulub Ware loomingu paremikku ja thrillerite, põnevike, mõõga ja mantli lugude, actionkrimkade – nimeta kuis tahad – fännid saavad elamuse.
