Facebookis levitatakse pilti Ukraina kaardist, mis peaks näitama, kuidas Ukraina riik on ise läbi ajaloo territooriumi juurde haaranud. Kaardil esitatakse valesid aastanumbreid ja eiratakse tõsiasja, et enamikul kaardil välja toodud aastatel iseseisvat Ukraina riiki üldse ei eksisteerinudki.
Levival kaardil on kujutatud Ukraina riiki kujul, mil me seda ka täna teame. Kaardil on riik jagatud maa-aladeks, mis viitavad sellele, et Ukraina on järk-järgult endale maad juurde saanud.
Samale suunab mõtlema ka postitaja pildile lisatud saatetekst. Kuna pildil on tekst inglise keeles, lisab postitaja, et „added“ tähendab eesti keeles „lisatud“. „Vot selline ajalugu,“ lisab postitaja. Tegelikult ei kujuta kaart Ukraina ajalugu korrektselt ning ühtib pigem Vene propagandaga, mille põhjal tänapäeva maad Ukrainale kuuluda ei tohiks.
Faktid
Kaardi joonistas 2014. aastal Vikipeedia kasutaja, kes toona põhjendas, et tegelikult „Ukrainal ei eksisteerigi sellist asja nagu riigipiirid“.
Kaarti on liialt lihtsustatud, mistõttu on sellelt palju olulist puudu. Näiteks asjaolu, et Ukraina alasid on korduvalt okupeeritud.
Aastaarvud on valed. Näiteks liideti kaardi kohaselt ida-Ukraina territoorium riigiga 1922. aastal, ent tegelikult oli sealne Harkiv toonase Ukraina NSV pealinn juba varasemalt.
Sõna „lisatud“ vihjab nagu oleks Ukraina riik varasemates piirides eksisteerinud. Täna eksisteeriva Ukraina iseseisvus deklareeriti 1991. aastal.
Internetiotsingu tulemused näitavad, et kaart ilmus esimest korda veebi 2014. aasta alguses, kui see lisaati venekeelses Vikipeedias Ukraina riigi kohta käivasse artiklisse. Tänaseks seda sama artikli all enam ei näidata.
Vikipeedias kehtib originaalpostituste vastane reegel, mis tähendab, et kogu Vikipeedia artiklitele lisatud materjal peab olema usaldusväärsest ja varasemalt avaldatud allikast kontrollitav. Just allika puudumise tõttu eemaldasid Vikipeedia toimetajad selle peagi.
Vikipeedias on ka vestluslehed (või arutelulehed), kus toimetajad saavad arutada artiklite või lehtede täiustusi. Vikipeedia arhiivist on näha pea kümme aastat tagasi peetud arutelu kaardi õiguspärasuse kohta, kus kaardi looja ütleb, et tegi selle oma abikaasale, et viimasele „Ukraina kohta midagi kiiresti seletada“.
Muuhulgas on arhiivist näha, kuidas kaardi looja väitis, et Ukrainal tegelikult ei ole presidenti, Krimmi elanikud liitusid vabatahtlikult Venemaaga ja Ukraina riigipiire kui selliseid üldse ei eksisteerigi. „Neid ei tunnusta ükski naaberriik ega rahvusvaheline üldsus,“ on venekeelses arhiivis kirjas.
Peale selle, et kaardil olev info ei toetu allikatele ja ka Vikipeedia leidis, et see pole usaldusväärne, küsis Faktikontrolli toimetus eksperthinnagut ka Eesti spetsialistidelt. Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist Kateryna Botnar ütles, et tegemist on imelihtsa kaardiga, mis ignoreerib täielikult ajaloolist konteksti.
„Peale kõike, mis on siit puudu, leidub ka mõni viga, nagu see, et Ida-Ukraina oli otsekui „lisatud“ 1922. aastal,“ ütles Botnar Facebookis leviva kaardi kohta ja lisas, et see ei vasta tõele. Näiteks selles piirkonnas asuv Harkiv oli liiduvabariigi algusaastatel ehk 1919-1934 Ukraina NSV pealinn.
Ka sõna „lisatud“ ei ole Botnari hinnangul kaardi kontekstis õige, sest 1991. aastal iseseisvuse välja kuulutanud riigi territoorium oli varasematel sajanditel jagatud kahe impeeriumi – vene ja Austria-Ungari vahel. „Sõna „lisatud“ vihjab sellele, et riik oli teatud piirides varasemalt püsivalt olemas olnud, kuid see ei ole nii. Räägitakse pigem maadest, kus elasid etnilised ukrainlased, sarnaselt nagu Eestis elasid põliseestlased,“ analüüsis ta.
Otsus: Vale. Peale selle, et kaart eksib oluliste aastaarvudega, jätab see ka välja konteksti, mistõttu võib tekkida vale arusaam Ukraina ajaloost.
