Et riik pakub oma elanikele õigusabi, on igati normaalne nähtus. Eesti riik pakub seda teenust advokatuuri kaudu ja riigi õigusabi rahastatakse riigieelarvest. Yana Toom ja inimõiguste keskus on loonud oma paralleelsed õigusabiasutused, et Eesti riigi vastu oleks võimalus kohut käia ka neil inimestel, kellele on Eesti riik keeldunud tasuta õigusabi osutamast. Keeldumise alused on selgelt kirjas riigi õigusabi seaduse paragrahvis 7.

Kui Yana Toom on asunud kaitsma riigivastaseid mõjuagente, siis inimõiguste keskus kaitseb Eestisse sattunud varjupaigataotlejaid ja pagulasi. Aga ka illegaalselt riiki tulnud inimesi. Näiteks kaitsti kohtus kurikuulsat Sudaanist pärit vägistajat Muhammad Uthmani, kes sattus Eestisse seadusevastaselt. Võta üks ja viska teist – tõtt öelda ei saagi aru, kumb on hullem. Tõsi on see, et õiguslikud kohtuvaidlused riigi vastu käivad mõlema puhul praktiliselt sama mudeli järgi ja sisuliselt välisrahastuse abil.