KUULA | Jonatan Vseviov: 2024. aasta tuleb Eesti välispoliitikas hoolimata kärbetest eelmisest tugevam

Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi hinnangul seisab Eesti välispoliitika tugevatel alustel ning me oleme seda aastate jooksul ka tõestanud.

Järgmisel aastal sulgeb välisminiteerium konsulaadid Ameerika Ühendriikides San Fransiscos ning New Yorgis. Kantsleri sõnul on iga kärpimine raske ning ideaalmaailmas ei teeks seda keegi, kuids samas sunnib see ka pingutama. „Me suudame tuleval aastal olla isegi tugevamad ning seda eelkõige põhjusel, et meie peamine vara on inimesed,“ rääkis Vseviov.

Aastat kokkuvõtvas „Välispoliitika kompassi“ saates räägib Vseviov kõige muu seas Venemaa agressioonist Ukrainas ning sellest, kuidas Putinile sõjapidamine võimalikult kalliks muuta. Tema hinnangul on lääs teinud kollektiivselt tugevaid pingutusi, kuid see ei tähenda, et töö veel läbi oleks.

Näiteks on Eesti olnud eeskuju külmutatud varade kasutusele võtmisel, mis on küll ääretult keeruline juriidiline kadalipp, kuid meie saime sellega hakkama. Nüüd jääb Vseviovi sõnul loota samal teemal ka teiste riikide pingutusi.

Omaette ohumärgiks võib lugeda aga asjaolu, et Venemaa sportlased lubati Pariisi olümpiamängudele ning näiteks OSCE laua taga nägime me agressorriigi välisministrit Sergei Lavrovi.

Seda kommenteerides toonitas Vseviov, et meie ülesanne on sellele tähelepanu juhtida ning oma seisukohtadele kindlaks jääda. „Olukorras, kus kaalul on väga palju ja alternatiivset strateegiat pole keegi sõnastanud, tuleb olemasolevale strateegiale ehk sõja hinna tõstmisele ja paljule muule anda nii palju hoogu juurde kui vähegi võimalik,“ rääkis Vseviov. „Seda selleks, et lükata ümber väide, et aeg töötab agressori huvides.“

Neil päevil arutatakse Euroopa Nõukogus ka Euroopa Liidu potentsiaalse laienemise üle. Ukraina on selle nimel pingutusi teinud ning Vseviovi hinnangul pole see oluline vaid neile, aga ka Euroopa Liidu liikmesriikidele. Seda eelkõige põhjusel, et nende liikmesus puudutab ka meie julgeolekut ning piirkonna stabiilsust

NATO andis sel suvel Vilniuse tippkohtumisel Ukrainale samuti positiivse sõnumi ning esimese sammuna teel kaitseallianssi loodi NATO-Ukraina nõukogu välisministrite formaadis, mis toimus esimest korda novembris. See andis Ukrainale võimaluse võrdväärse liikmena NATO riikidega laua taga istuda ning oma soove ja vajadusi selgelt väljendada.

Veel saavad saates kaetud Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu, relvaabi Ukrainale ja palju muud.

Kuula pikemalt „Välispoliitika kompassist“.