Instagramis levib video, mis väidab, et poodides müügil olev lõhe on inimesele mürgine. Samuti väidetakse, et lõhe värvitakse kuntslikult oranžimaks ja on täis antibiootikume. Ükski nendest väidetest ei vasta tõele.
„Kas sa teadsid, et lõhe on kõige mürgisem kala üldse?“ algab Instagrami video, milles üks Ajuloputuse Instagrami kasutaja vedajatest näitab erinevaid lõhetooteid, mis toidupoodides saadaval on. Tõestuseks on video alguses kuvatõmmis Google’i otsingutulemusest, milles on näha katket Euroopa Liidu lehelt. Selles seisab, et „Euroopa keskkonnaagentuuri sõnul on farmis kasvatatud lõhe kõige mürgisem kala.“.
Videos väidetakse ka seda, et inimesed ei kujuta ettegi, mida farmis kasvatatud kaladele söödetakse. „Sealhulgas antibiootikumid ja vette lisatud pestitsiidid,“ räägib üks konto vedajatest.
Kolmas valeväide on, et farmis kasvatatud lõhe on tegelikult halli värvi ning see lõhe, mida me näeme poelettidel, on lihtsalt oranžiks värvitud.
Faktid
Videos näidatud kuvatõmmis on Euroopa Liidu parlamendile esitatud küsimus, mitte fakt. ELi esindaja ka vastas küsimusele, mis selle sisu ümber lükkas.
Norra, kust tuleb enamik Eestisse jõudvast lõhest, ei kasuta lõhefarmides antibiootikume.
Lõhe ei värvita „oranžimaks“. Poodides on leida erineva tooniga lõhet, sest värvus oleneb nende toidulauast.
Lõhe ei ole mürgine kala ning kogu postituse sisu on vale. Video alguses olev kuvatõmmis pärineb 2016. aastast, mil üks toonastest Kreeka eurosaadikuid Georgios Epitideios esitas päringu Euroopa Liidu regulatsioonide kohta kalakasvatuse valdkonnas. Talle vastas Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis, kes sarnaselt siinsele faktikontrollile, mitmed valeväited ümber lükkas.
Muuhulgas tõi ta välja, et lõhe sööda piirnormid on looduslike ja tehistingimustes kasvatatud kalade puhul samad. „Söödas sisalduvate saasteainete piirnormid kehtestatakse selleks, et tagada, et tehistingimustes kasvatatud lõhest saadud toit, mida on söödetud konkreetsetele piirnormidele vastava söödaga, oleks inimtoiduks ohutu,“ selgitas ta.
Euroopa keskkonnaagentuur ei ole tembeldanud farmis kasvatatud lõhet mürgiseks. Euroopa Liidus kasvatatud lõhe peab vastama liidu rangetele regulatsioonidele ning on inimesele ohutu.
Põllumajandus- ja Toiduameti kinnitusel ei ole Eestis lõhefarme ehk toidulettidel olev farmis kasvatatud lõhe pärineb välismaalt. Lisaks Euroopa Liidu regulatsioonidele kehtestab iga tootjariik toidutootmisele ise reegleid ja piiranguid.
Enamik farmis kasvatatud lõhest Eesti lettidel on pärit Norrast, mis on ka Euroopa suurim farmis kasvatatud lõhe eksportija. Norra kalatööstus kasutab vähem antibiootikume kui ükski teine loomakasvatus ning 2020. aastal ei ole 99 protsenti Norra lõhest kunagi ühegi antibiootikumiga töödeldud.
Antibiootikume kasutatakse toidutööstes selleks, et vältida kahjulike bakterite teket toidu kasvatamisel. Kalatööstuses on see Euroopas pigem haruldane, maailma mastaabis on suurimad kasutajad Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid.
Kui ka antibiootikume kasutatakse, siis see peab vastama regulatsioonidele, mis tagavad, et see poleks inimesele ohtlik. „Antibiootikumide kasutamisel kehtib seadusest tulenevalt alati keeluaeg ja sel perioodil ei tohi kala inimtarbeks müüa,“ kinnitas Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits.
Kurvits selgitas ka seda, kuidas lõhefilee värvus võib toodetel erineda. „Ei vasta tõele, et kasvandusest pärit lõhe on hall ja see värvitakse „lõhe“ tooni. Samuti ei ole ilmtingimata looduses esinev lõhe halli tooni lihaga,“ ütles ta. Filee värvus oleneb sellest, milline on kala dieet. Merest püütud lõhe on reeglina erksam, sest nende peamine toit on koorikloomad, kelles leiduv kõige levinum looduslik pigment on astaksantiin (looduslik roosakas-oranž pigment).
Näiteks Läänemere lõhe toitub peamiselt väikestest kaladest, mitte koorikloomadest, seetõttu on nende liha värvus pigem valge kui roosa.
Norra lõhe roosakas värvus tuleneb looduslikust astaksantiinist, mida nad saavad toidulisanditena – samamoodi nagu meie võtame vitamiine.
Otsus: Vale. Farmides kasvatatud lõhe ei ole inimesele mürgine. Nagu muu toiduga, on selle mõõdukas tarbimine osa tervislikust eluviisist. Ei vasta ka tõele, et farmilõhe fileed värvitakse kuidagi kunstlikult oranžimaks või, et need sisaldavad antibiootikume.
