Aigo Allmäe: ajaloos toimunud tuumaõnnetuste ohustsenaariumid ei ole Eestisse üks-ühele üle kantavad

Siia kavandatakse väikeseid moodulreaktoreid, mille radioaktiivse materjali kogus, disain ja muud näitajad on väga erinevad.

Tuumajaamadega seotud õnnetused on haruldased, kuid nende tagajärjed inimesele ja keskkonnale võivad olla väga tõsised. Ajaloos toimunud sündmuseid üksüheselt üle kanda ei saa, kuid neist peab õppima. Võtmeks on siin tõhus kriisiplaneerimine ja riskide maandamine.

Eestis käimasolevat tuumaenergia debatti kujundavad viimase viiekümne aasta tõsisemad juhtumid - Tšornobõli ja Fukushima katastroofid.

Läbi aegade kõige tõsisem tuumaelektrijaama õnnetus toimus Ukrainas Tšornobõlis 26. aprillil 1986. Plahvatus paiskas õhku suures koguses radioaktiivseid aineid ning katastroof mõjutas suurt osa Euroopast. Õnnetuse põhjustas kombinatsioon disainiveast ja inimlikust eksimusest reaktori testimisel.

Märtsis 2011 põhjustas suur maavärin ja sellele järgnenud tsunami raskeid kahjustusi Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamale Jaapanis. Mitu reaktorit sulas. Toimus ulatuslik evakuatsioon ja õnnetusega kaasnes keskkonnareostus.

Ajaloos toimunud sündmusi ei maksa üldistatud kujul ja argumenteerimata tänasesse päeva üle tuua, kui faktid seda ei toeta. Küll aga tuleb neist õppust võtta, kui Eesti otsustab minna tuumajaama rajamise teed.