JUHTKIRI | Urmo Soonvald: Eesti Päevaleht jätkab seal, kus on lugejad

Aprillist korraldame ümber Eesti Päevalehe ilmumise: paberväljaanne lõpetab teisipäevast neljapäevani ilmumise, küll aga jätkab nädalalõpuleht LP, samuti läheb hooga edasi epl.ee tegevus.

See on Delfi Meedia digitaalse teekonna järgmine samm, et olla oma ideede, lugude ja energiaga seal, kus on valdav osa meie lugejatest – veebis.

Meil oli selle otsuse sünniks ja elluviimiseks ajakirjandusvaldkonna kõige tugevam kindlustuspoliis: üle 102 000 digitellimuse, mille omanikel on juurdepääs Eesti Päevalehe sisule. See digitellimuste arv teeb Delfi Meediast tõenäoliselt maailma kõige edukama kirjastuse, kui võrrelda tellijahulka rahvaarvuga, ja on ühtlasi pääse tulevikku.

Eesti Päevalehe paberväljaande tiraaž oli 2023. aasta lõpus 7985 eksemplari. Kui võrrelda arve – 102 000 ning 7985 –, siis ei teki kõhklust ega küsimust, kuhu liikuda, investeerida ja panustada. See on veeb.

Seal on lugejad, seal on uudis- ja arvamusplats, seal on dünaamika, võimalus kohaloluks ning ajakirjandusliku uuenduse sünniks.

Ja just arvamusplats on see, mida tahame Eesti Päevalehe all tõmmata senisest palju laiemaks, haaravamaks, formaadirohkemaks ja aktiivsemalt lugejaga suhtlevaks.

Aastaid valitses Eesti ja muu maailma kirjastustes veendumus, viisakalt sõnastades alalhoidlik suhtumine, et edukas on see, kes julgeb ja suudab paberlehte lõputult elus hoida ning sellele peale maksta.

Elu ja tormiline aeg nõuavad ratsionaalseid otsuseid. Ajalugu saab olla vundament ja hüppelaud, mitte omaette eesmärk paberväljaannete kirjastamises. Eelmise aasta suvel sulges oma paberversiooni maailma üks vanemaid ajalehti Wiener Zeitung, mis hakkas ilmuma 1703. aastal, elas üle 12 Austria presidenti ja kümme keisrit. Wiener Zeitung nägi ja mõistis, mis on mineviku ja tuleviku erinevus.

Kindlasti on Eesti Päevalehe teisipäevast neljapäevani ilmuva paberväljaande sulgemine ajalooline samm. Sel on mitu peegeldust ja sellest saab teha mitu järeldust.

Meie valik on anda lahing iga eesti lugeja nimel – kohas ja viisil, mis annavad meile võiduvõimaluse. Need on internet ja professionaalne sisu.

Esimene on, nagu mainisin, digitellijatest vundament ja kohaloleku kinnistamine seal, kus on lugejad.

Teine peegeldus on see, et Eestis (ja muljal maailmas) muutub meediatarbimine kiiresti.

Peame arvestama, et kui hoiame kümne küünega kinni meile aastakümnete jooksul DNA-sse kinnistunud väljaannetest, formaatidest ja kellaaegadest, tulevad muu maailma (sotsiaalmeedia)platvormid ja püüavad meid koos meie meediatarbimisega alla neelata.

Meie valik on anda neile lahing iga eesti lugeja nimel – kohas ja viisil, mis annavad meile võiduvõimaluse. Need on internet ja professionaalne sisu.

Eesti ajakirjandus, Delfi Meedia ja Eesti Päevaleht ei jää aprillist vaesemaks. Meie rohkelt pärjatud ajakirjanikud töötavad edasi, rubriigid ei kao kuhugi, kogu mineviku ja oleviku võtame endaga kaasa, kui saame veelgi rohkem keskenduda digitaalsele väljundile.

Kui 1. aprillist saab kogu nädala jooksul Eesti Päevalehe sisuga olla kursis epl.ee kaudu, siis reedeti jätkame Eesti Päevalehe nädalavahetuslehega LP. Timmime ja tuunime sedagi, aga muu hulgas sellepärast, et LP, Eesti Ekspressi ja Maalehe orgaanilised trumbid tuleksid veel selgemalt esile.

Ajakirjanduselu läheb edasi ja ikka Eesti Päevalehega!