Petturid imiteerivad Eestis tegutsevaid ettevõtteid ning pakuvad ülisoodsa hinnaga müügiks lennujaamas kadunud pagasit, telereid või iPhone’i. Nõnda petetakse välja eestlaste pangaandmeid.
Facebookis hakkas uus aasta värskete petukampaaniatega.
„Unikaalne võimalus! Saage kaotatud pagas sümbolväärtusega - vaid 2€! Kiiresti puhastame lennujaama lao ja paneme müüki üle 1000 kadunud pagasi kohvrit! Iga kohver võib peita tõelisi üllatusi. Telefonid, sülearvutid, vääris-kunst, ja muud põnevad esemed! Piiratud kogus. Selle pakkumise kasutamiseks külastage meie veebisaiti ja esitage tellimus,“ reklaamib Facebooki leht Kadunud pagas lennujaamas/ee.
„Osta Samsungi televiisor Lidlist! Lidl tähistab oma 90. aastapäeva! Sel puhul pakume sulle 90 Samsungi telerit hinnaga 2,35€. Võta osa küsitlusest ja saa oma teler,“ seisab teise petulehe reklaamis.
Kümneid sarnaseid postitusi ja reklaame on tehtud Euronicsi, Samsonite’i ja teiste ettevõtete nimede alt.
Kokku on Faktikontroll tuvastanud 2024. aasta algusest 151 eestikeelset petureklaami kaheksal erineval Facebooki petulehel. Kokku on need kogunud üle 100 000 vaatamise.
Facebooki reklaamid viivad kahtlastele domeenidele, mis jäljendavad ettevõtete veebilehti. Lehekülge avamisel palutakse internetikasutajal vastata kolmele küsimusele, näiteks „kui tihti te kodus telekat vaatate?“ või „kui tihti te lennukiga reisite?“.
Seejärel tuleb mängida „loosimängu“, milles esimene kingipakk on alati tühi ja teisega saab endale väidetavalt soetada kahe või kolme euro eest uue PlayStationi või lennujaamas kaduma läinud võõra kohvri.
Lõpuks palutakse kasutajal sisestada isiku- ja pangaandmed.
Facebooki petulehed on enamasti värskelt loodud või kaaperdatud. Näiteks Tallinna lennujaama alt teeb petureklaame lehekülg, mis veel kuni 5. jaanuarini kuulus ühele Indoneesia toidukohale, mis Facebooki kaudu müüs lavašši.
Petupostitustes kasutatakse tavapäraseid manipuleerivaid meetodeid, näiteks uskumatult soodne hind, limiteeritud kogus ja ajaline piirang. Usutavuse tõstmiseks genereeritakse postituste alla võltskontodega kommentaare. Libakommentaarid pajatavad oma varanduse kiirest kättesaamisest ja elupäästvast teenusest.
„Valdav osa sellistest skeemidest tulevad välisriikidest ja tegemist on massilise nähtusega. Plahvatuslikus koguses hakkasid sarnased skeemid levima umbes 3-4 aastat tagasi. Kui alguses olid need väga kehvas eesti keeles kirjutatud, siis ajaga on nad muutunud ka keeleliselt paremaks,“ ütles Euronicsi kliendilahenduste ja kvaliteedijuht Andrei Fjodorov.
Varasemalt on tema sõnutsi juhtunud, et inimesed võtavad Euronicsiga ühendust ja soovivad oma väidetavat auhinda kätte saada.
„Kahjuks on ka ette tulnud, et inimesed saadavad petturitele raha või pangakaardi andmeid,“ tõdes Fjodorov.
„Infot Lidli kohta saavad inimesed ainult meie ametlikest kanalitest. Kui inimene kaalub kampaanias osalemist või näeb mõnda sarnast reklaami sotsiaalmeedias, palume tal eelkõige veenduda, kas postitus on ilmunud meie ametliku Lidl Eesti konto alt,“ kommenteeris Lidli avalike suhete spetsialist Kaspar Kütt.
Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Eneli Rohtla kinnitas, et lennujaam ei kaubitse lennult maha jäänud või omanikuta pagasiga.
Otsus: vale. Tallinna lennujaam ei müü kahe euro eest omanikuta jäänud kohvrerid. Lidl, Euronics ega Samsonite ei müü paari euro eest PlayStationeid, telereid ega muid kalleid seadmeid. Tegu on rahvusvahelise pettusega, millega üritatakse kätte saada inimeste isiku- ja pangaandmeid.
