Ülipopulaarne valeväide on võtnud ette kliimaministeeriumi kohta kättesaadavad andmed ja teinud neist valesid järeldusi. Ministeeriumis töötavate inimeste keskmine palk ei küündi tegelikult üle 3000 euro.
Facebooki lehekülg nimega Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist tegi postituse, milles võrdleb kliimaministeeirumis makstavaid palkasid äsja kinnitatud õpetajate palgatõusuga. „Lasterikaste peredelt võeti ka rahad ära. Nüüd teame, kuhu kõik suunati,“ on lisatud samuti võrdluseks.
Nimelt on inforegistri leheküljel Storybook näha, et kliimaministeeriumis töötab 310 inimest, kelle keskmine brutotöötasu on 17 327 eurot kuus. Kui see vastaks tõele, oleks tegemist üheksa-kordse Eesti keskmisega. Tegelikult ei ole andmete esitamisel arvestatud ministeeriumi all olevate üksustega, näiteks Keskkonnaametiga.
Samal teemal kirjutas ka EKRE portaal Uued Uudised, mis nimetab kliimaministeeriumi justkui „ministeeriumide ministeeriumiks, kuhu koondatakse praegu nii raha kui inimesi.“ „Rohepesu käib, raha voolab, kuid õpetajatele jagub sellest vaid näpuotsaga,“ lisati valeväidete juurde.
Faktid
Andmed on pärit Storybook’i inforegistrist, kus on ka kirjas, kuidas süsteem algandmeid tõlgendab - arvestatud keskmine töötasu on hinnanguline, need genereerib algoritm.
Kliimaministeeriumi avaandmetes kajastuvad ka ministeeriumi allasutuste tööjõumaksud, näiteks Transpordiameti omad. See tähendab, et töötajaid on tegelikkuses rohkem ja reaalne keskmine töötasu väiksem.
Eesti ametnike palgad on avalikult kättesaadavad. Kõige suurem palganumber, mida ametnik riigiasutuses viimaste andmete põhjal saab, on veidi alla 8500 euro kuus.
Nagu on näha postituse kuvatõmmisel ja selle juures oleval viitel, siis on väidetav keskmine palk võetud Score Storybook (SSB) inforegistri leheküljelt. SSB on ka oma leheküljel välja toonud, kuidas registri keskmisi arvutatakse ning miks need ei ole täpsed. Lehel on kirjas nii:
Kuna töötajate arv on kvartali viimasel päeval töötanud isikute arv ja tasutud tööjõumaksud kvartali jooksul kassapõhiselt tasutud summa, siis saab üheselt (mõistlikult) järeldada, et arvestatud keskmine töötasu on hinnanguline, sest töötajate arv ja tööjõumaksud kvartalis ei ole alati täpselt üks ühele võrreldavad ettevõtte enda reaalaja raamatupidamisega.
Just seetõttu on ka tekkinud sinna kliimaministeeriumi palkade juurde ulmesumma, sest tööjõumaksud on esitatud koguulatuses, ent töötajate arv on tegelikkusest väiksem.
Kliimaministeeriumi struktuuri alla kuulub mitu riigiametit, mida ministeerium haldab. Näiteks transpordiamet ja keskkonnaamet. Nendes asutustes töötavaid inimesi ei ole arvestatud nende 310 töötaja alla, mida näitavad Storybooki 2023. aasta neljanda kvartali andmed. Tegelikult on kliimaministeeriumis ja selle hallatavates asutustes kokku 2238 töötajat, kelle pealt kokku on makstud 8 837 956,8 eurot tööjõumakse.
Storybook’is saadava info põhjal arvestatakse keskmine hinnanguline palk välja tasutud tööjõumaksude summadest vastavalt töötajate arvule. Töötasu algoritmi alusandmed pärinevad Maksu- ja Tolliameti andmekogust.
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Kertu Laadoga selgitas, kuidas andmed antud anomaaliani viia võivad. „[Allasutuste töötajate] tööjõumaksud on ministeeriumite all, kuna nad esitavad tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD) meile koondinfona,“ selgitas ta. Samamoodi on ka näiteks kohalike omavalitsustega.
Kliimaministeeriumi andmete põhjal oli sealsete teenistujate keskmine põhipalk jaanuaris 2874 eurot. Iga-aastane detailne ülevaade kõikide Eesti riigiametnike palkadest tuleb välja 1. mail. Eestis ei teeni ükski riigiasutuse ametnik postitustes väidetud summat. 2023. aasta 1. aprilli seisuga on kõrgeim ametniku palk riigiasutuses Tallinna ringkonnakohtu esimehel, kes teenib 8422 eurot.
Otsus: Vale. Kuna inforegistris ei ole kliimaministeeriumi töötajate alla arvestatud allasutuste töötajaid, küll aga nende pealt makstavaid makse, siis on tekkinud andmetes viga. Kliimaministeeriumi töötajate keskmine põhipalk ei ole 17 327 eurot vaid 2874 eurot.
Palgaandmeid aitas analüüsida andmeajakirjanik Greete Palgi.
