Suursaarte lennuliinide uus teenindaja on teada, konkurent peab hinda liiga madalaks

Tallinna-Kärdla-Tallinna lennuliini hakkab märtsist senise Diamond Sky OÜ asemel teenindama NyxAir OÜ.

Samuti jätkab NyxAir Tallinna-Kuressaare-Tallinna liinil. NyxAiri tegevjuht Jaanus Ojamets ütles eile „Aktuaalsele kaamerale“, et Kuressaare liini hankeleping jõustub 1. juunil ja Kärdla oma 29. veebruaril. Kärdla puhul alustab uus vedaja tööd märtsist ning leping jääb kehtima 2027. aasta sügiseni.

Tänini on Kärdla liini teenindamiseks kehtinud otseleping Diamond Sky OÜ-ga. Seaduse kohaselt aga on lepingus säte, mille järgi seitsmekuuline otseleping lõpeb siis, kui sõlmitakse hankeleping, täpsemalt 14 päeva pärast riigi hankelepingu sõlmimist. See tähendab, et Diamond Sky lõpetab liinil lendamise enne tähtaega, sest otselepingu kohaselt oleks firmal tulnud liini teenindada 27. märtsini.

Pakkumuse hind liiga madal

Hankelepingu sõlmimist on aga edasi lükanud kohtuprotsess, mis algas 3. augustil. Hankelepingu saab omakorda sõlmida siis, kui on jõustunud lõplik kohtuotsus, see toimus 1. veebruaril.

Diamond Sky OÜ osales samuti riigihankes pakkujana, kuid ei osutunud valituks ja pöördus otsuse vaidlustamiseks ka vaidlustuskomisjoni ehk VAKO poole, seejärel halduskohtusse. Ettevõte vaidlustas riigihankes edukaks osutunud pakkumise, et hinnataks, kas selle hind on põhjendamatult madal. Samuti tõi Diamond Sky OÜ oma vaidlustuses esile, et riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused on mitmeti mõistetavad ja pakkumusi ei hinnatud samadel alustel.

Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused on mitmeti mõistetavad ja pakkumusi ei hinnatud samadel alustel.

Diamond Sky on kindel, et ministeeriumil pidi tekkima kahtlus teise pakkuja hinnastamise õigsuses. Lennufirma hinnangu järgi oli teise pakkuja hinna erinevus märkimisväärne. „Arvestades, et 2022. aasta luhtunud hankes oli kolmanda isiku pakkumuse hind 7,5% kõrgem ja kulud on sealt alates tõusnud, siis ei saa pakutud hind kõiki kulusid katta. Kaebaja pakkumusest madalama reisijatasuga liini opereerimine ei ole kulude katvuse osas võimalik,“ seisis kohtulahendis.

Tallinna halduskohus ja VAKO jätsid siiski Diamond Sky kaebuse rahuldamata ning lennufirma apelleeris otsuse. Ringkonnakohus jättis samuti kaebuse rahuldamata ja riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse.

Otselepingute sõlmimine muutus ebatavaliseks

Enne sel kuul sõlmitavat hankelepingut kehtis liinil juba järjestikku kolmas otseleping, mis sõlmitakse erandkorras avaliku hinnapäringu alusel seitsmeks kuuks.

Põllumajandus- ja regionaalministeerium tugines oma otsuses otselepingud sõlmida Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusele lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. See näeb ette erandliku aluse sõlmida avaliku teenindamise leping avalikku pakkumismenetlust korraldamata. Määruse järgi võib otselepingu sõlmida kuni seitsmeks kuuks ja seda aega ei saa pikendada.

Rahandusministeerium tõi aga oma oktoobris regionaalministeeriumile saadetud kirjas esile, et Kärdla liini käigushoidmiseks on sõlmitud järjest kolm lepingut: esimene otseleping Transaviabaltikaga ajavahemikuks 27.6.2022–27.1.2023, teine Diamond Skyga 28.1.–27.8.2023 ja kolmas taas Diamond Skyga mullusest augustist tänavu 27. märtsini. Ühelgi korral avalikku pakkumist ei korraldatud.

Rahandusministeeriumi sõnul võidakse kolme järjestikuse otselepinguga kahjustada Euroopa määruse eesmärki ja hoiduda kõrvale riigihanke korraldamisest. „Formaalselt ei ole eelnevate otselepingute kestust meile teadaolevalt pikendatud, kuid kõik kolm lepingut on sõlmitud järjestikku, selliselt, et lepingute summeeritud kestusperiood ületab määruses ette nähtud seitset kuud,“ hoiatas rahandusministeerium oma kirjas.

Põllumajandus- ja regionaalministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase sõnul oli otselepingute kasuks otsustamise taga asjaolu, et hankelepinguid sõlmida oli lennuliini hangete vaidlustamise tõttu objektiivselt võimatu. „Selgitasime rahandusministeeriumile, et oleme Euroopa Komisjoni määruse 1008/2008 kohaselt kiireloomuliste meetmete võtmisest teavitanud. Kuna Euroopa Komisjon ei ole meetmete võtmist vaidlustanud, siis rahandusministeerium rahuldus selgitusega.“