Pankur: nii saaks säästa haridusest 100 miljonit ja ühtlasi teha eestlased rikkaks

Murrame end hariduse ja „päris elu“ läheduses täiesti uuele tasemele

Eesti haridus on väga mõistlikult liikunud sinnapoole, et kutse- või kõrgkoolis käimine pole üks mitmeaastane plokk, vaid võimalikult paindlik ja modulaarne. Meil juba saab arvesse võtta varem ja mujal õpitut ning töökogemusi, samuti õpet vajadusel pausile panna või õppida „ampsude“ kaupa.

Kui formaalharidust panna aina rohkem kokku tööturul tunnustatud sertifikaatidest, siis saaks astuda siin veel sammu edasi. Tänapäeval on tavaline, et kõrgharidust omandatakse juba töökogenuna.

Seega võib nii mõnegi õppekava puhul olla reaalne, et kuna inimene on end tööalaselt arendades omandanud hulga sertifikaate, on tal kooli tulles diplomist puudu vaid need abstraktsema, parimas mõttes filosoofilisema mõtlemise ained, mis teevad kõrgharidusest kõrghariduse. Ei saa välistada, et motiveeritud õppija läbib need ja koostab lõputöö siis vaid mõne kuuga.