Alternatiivportaal Telegram kirjutas artikli, milles väidab, et kaitsevägi võib hakata Eesti inimesi Ukrainasse rindele saatma. Tegelikult ei ole kaitseväel Ukrainas missiooni ega saagi eestlasi sinna saata.
„Postimehes ilmus 13. veebruaril artikkel pealkirjaga „Kas oled reservist?! Kui jah, siis võib kaitseväel valmiv plaan ka sind puudutada“, kus tuuakse välja Eesti kaitseväe strateegia uus suund, mis viitab reservväelaste aktiivsele kaasamisele Ukraina konfliktis,“ on kirjas Telegrami loo sissejuhatuses.
Kuid artiklis viidatud Postimehe loos ei ole kordagi mainitud Ukrainat - räägitakse hoopis teistest välisoperatsioonidest. Telegrami artiklit jagatakse sotsiaalmeedias ka hoogsalt edasi, üks postitus võimendab valeinfot väites, et Eesti mehi tahetakse „Ukraina hakklihamasinasse“ saata. Faktikontroll märkis kaheksa sarnast postitust, mis valeinfot sisaldasid.
Faktid
Eesti kaitseväel ei ole Ukrainas välisoperatsiooni ehk eestlasi poleks seal kuhugi “saata”. Operatsioonid on näiteks Iraagis ja Süürias.
Postimehe artiklis räägitakse reservteenistuse aktiveerimisest ja ümberkujundamisest. Vastavad muutused toimuks reservväelaste vabatahtlikkuse ja soovi alusel.
Sisuliselt on sarnaseid tegevusi ka varem tehtud – näiteks kaitseliitlastega mehitatud väekaitseüksus teenis mõned aastad tagasi välisoperatsioonil Iraagis.
Loos, millele Telegram viitab, ei mainita kordagi Ukrainat, sest Eesti kaitseväel ei ole Ukrainas ühtegi välisopertsiooni. See tähendab, et ei ole ka kohta, kuhu reservväelasi saata.
“Telegrami artiklis esitatu on pahatahtlik valeinfo,” kommenteeris artiklis väidetut kaitseväe pressijaoskonna juht kapten Taavi Laasik. “Eesti kaitseväel ei ole Ukrainas välisoperatsiooni, kaitseväelased ei osale Ukraina sõjas ning kaitsevägi ei plaani saata ega saada sinna sõjategevuses osalema tegev- ega reservväelasi.”
Laasik kinnitas veelkord, et tegemist on reservteenistuse aktiveerimise ja ümberkujundamisega, et reservväelastel oleks rohkem võimalusi kaitseväe tegevustes kaasa lüüa. “Sisuliselt väljendub see võimaluses teha kaitseväes nö „tööampse“ – ehk panustada ajutiselt või kindla aja jooksul vastavalt võimalustele ja vajadustele ning liikuda tsiviil- ja tegevteenistuse vahel. „Plaan“ ongi leida parimad lahendused selle lihtsamaks võimaldamiseks,” ütles kapten Laasik.
Tegemist oleks vabatahtliku tegevusega, mis eeldaks reservväelaste enda soovi ja tahet. “Sisuliselt on sarnaseid tegevusi ka varem tehtud – näiteks kaitseliitlastega mehitatud väekaitseüksus teenis mõned aastad tagasi välisoperatsioonil Iraagis,” täpsustas ta.
Sotsiaalmeedias levivad ka väited, et esialgses artiklis siiski oli Ukrainat mainitud, kuid Postimees olevat need tsitaadid hiljem eemaldanud. Kuid ka see ei vasta tõele, kinnitab üks artikli autoritest Georgi Beltadze. „Postimehe süsteemide andmelogi ei näita kuidagi, et lugu oleks sisuliselt muudetud pärast selle avaldumist,“ ütles ta. Delfi faktikontroll on saanud tutvuda Postimehe süsteemide andmelogiga, mis kinnitab järeldust, et artiklit ei ole pärast selle avaldamist muudetud. Sama on näha ka veebiarhiivist WayBackMachine.
Telegram avaldas artikli, milles on näidatud kuvatõmmised Google otsingust ja mis pidavat samuti tõestama, et Postimehe algses loos oli siiski juttu Ukrainast. „Paneme otsingusse Postimehe artikli alguses olnud lause, mida täna enam artiklist ei leia,“ on kirjas Telegrami loos, mille järel on tulemustest tehtud kuvatõmmis. Tegelikult on kuvatõmmistel näha Postimehe loo all olevaid kommentaare, mitte loo sisu.
Kaitsevägi osaleb välisoperatsioonidel juba 1995. aastast, kui käidi ÜRO rahuvalvemissioonil Horvaatias. Esimese lahingukogemuse said kaitseväelased 2003. aastal Iraagist. Täna on käimas välisoperatsioonid Mosambiikis, Iraakis, Liibanonis, Lähis-Idas ja Vahemere ääres. Seda, millisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kaitsevägi osaleb, otsustab riigikogu.
Otsus: Vale. Kaitsevägi ei plaani ega saagi saata Eesti reservväelasi Ukrainasse rindele. Viidatud artiklis räägitakse võimalikust plaanist kaasata reservväelasi välisoperatsioonidele, mis toimuvad mujal. Samuti on eksitav väita, et kaitsevägi hakkab ise kedagi saatma - see oleks vabatahtlik.
