KULTUURIBIIT | Näitleja Loviise Kapperi playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis näitleja Loviise Kapper, kes lööb kaasa hiljuti Rakvere Teatris esietendunud noortelavastuses „Esimene armastus on revolutsioon“ ning näha saab teda ka Lonni rollis filmis „Elu ja armastus“.

Loviise jagab oma armastust nii teatri- kui filmikunsti vahel - Rakvere Teatris rajus noortelavastuses „Esimene armastus on revolutsioon“ ja filmis „Elu ja armastus“. Margo Tederi lavastatud ohudraamas on Loviisel kolm rolli. Lugu räägib katkisest perest pärit noore poisi eneseotsingutest ja kohtumisest isepäise tüdrukuga, mis käivitab revolutsiooni nii tegelaste sees kui nende ümber. Kuigi mõlemad armastuslood on üsna erinevad, soovitab Loviise ära vaadata mõlemad, sest õppida on kindlasti mõlemast.

Oma muusikavaliku (kuulata saab ka siit) kohta ütleb Loviise nii: „Siit tuleb üks eriskummaline playlist. Olen alati kuulanud väga erinevaid žanre ning pöördun väga tihti ka vana klassika või suisa guilty pleasure’i juurde tagasi. Viimast siit ilmselt ei leia, aga vanemaid lugusid küll, uut muusikat ma hetkel eriti ei kuula. Vanad lemmikud pakuvad praegu piisavalt pinget.“

La Femme – Sur La Planche

Hetkel minu vaieldamatu nr 1. Viimati kuulasin seda lugu keskkoolis, kui minu tollane prantsuse keele õpetaja seda meile klassis kuulamiseks pakkus. Kuulasin seda pärast vist terve aasta iga päev. Nüüd, pea kümme aastat hiljem, jõudis see minuni tagasi. Tekitab mõnusa suvetunde. Kõik suvised mälestused tulevad pähe nagu mingi hipster-film.

Genialistid – Võõras lõhn

Ma kuulsin seda laulu esimest korda selle aasta jõulude aegu Kuressaares NomNom kohvikus. Sellel on mingi eriline kulgemine. Seda sobib kuulata peol, duši all, autoga sõites või süüa tehes. Puus hakkab alati kaasa nõksuma. Omal ajal jäi see lugu minu jaoks teiste varju.

ANNNA – Polyester

Leidsin kunagi selle loo juhuslikult Youtube’is uut muusikat kuulates. Mõnus nostalgiline biit ning sõnade sarkasm väljendub ka instrumentaalis. Tütarlapse sotsiaalmeedia on ka huvitav, soovitan.

(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

Halluci Nation – Sisters

Vana nimega A Tribe Called Red. Kui meil on Trad.Attack!, siis Kanadas on Halluci Nation, kes segab elektroonilise muusika indiaani muusikaga. Julgen oletada, et enamik inimesi Eestis tunneb mingit kummastavat tõmmet indiaanlaste vastu. Mina mõtlen küll neile palju, meie siin suutsime oma maad ja keelt võõra eest hoida, nemad aga on siiani oma maal tõrjutud. Halluci Nation on palju tegelenud ka heategevusega ning toetavad mitmeid põlisrahvaste liikumisi, seega üsna tugeva sotsiaalpoliitilise närviga kooslus.

The Cardigans – My Favourite Game

See laul on peaaegu sama vana kui mina, seega ma ei liialda, kui ütlen, et see lugu on olnud minuga nii kaua, kui end mäletan. Kasvasin endast kümme aastat vanemate nõbudega. Kui nemad olid hullavad teismelised ja hakkasid autoga sõitma, siis nühkisin mina alles algkoolipinki. Ma arvan, et minu muusikamaitse on paljustki nende ja nende sõprade mõjutus.

Go_A – Solovey

Selle bändi leidsin juhuslikult taaskord Youtube’ist vahetult enne 2020. aasta Eurovisiooni (mida muidugi ei toimunud), nemad pidid algselt selle looga Ukrainat esindama. Mulle meeldib see lugu palju rohkem kui „Shum“, millega nad järgmisel aastal lõppvõistlusel viienda koha said. Ukraina muusikat olen ma alati austanud ning pärast täiemahulise sõja algust kuulan mõistagi palju rohkem.

Lady Gaga – Angel Down (worktape)

Loo stuudioversioon mind ei tõmba. Lady Gagast ei saa ma üle ega ümber, ükskõik mis faasis ma ka elus ei oleks, Gaga on alati minu playlistis. Avastasime ta sõbrannaga aastal 2008 internetist looga „Just Dance“ ja mõtlesime, et oi kui vinge artisti me leidnud oleme. Neli kuud hiljem kuulas kogu maailm järjepidevalt „Poker Face’i“. Meeldib või ei, aga Gaga on tõeline artist. Lugu on kirjutatud pärast 17-aastase Trayvon Martini tapmist.

Eminem vs Beedle the Bardcore – The Real Slim Shady

Kord pärast Olde Hansa külastamist tulime peikaga koju ning hakkasime naljaviluks kuulama laule keskaegses stiilis. Millegipärast kuulasime ära terve ühe Eminemi albumi, aga just see lugu jäi kohe eriti kõrvu. Ma kuulan seda trenni tehes, autoga sõites, duši all, koristades, isegi magama jäädes. See sobib taustamuusikaks. Mõnus tiksumine.

Titiyo – Come Along

Selle loo juurde pöördun ma tagasi nii umbes iga viie aasta tagant. Praegu on see hetk. Ilmselt kannab see endaga kaasas imelist lapsepõlve.

Sõpruse Puiestee – 1905

Selles loos on huvitav melanhoolia. Ma ei ole oma silmaga näinud ühtegi (poliitilist) revolutsiooni ja loodan, et saan oma elu mingi ime läbi rahus ära elada, aga see lugu annab toimunud sündmustele kurva romantilise noodi. Laul ise räägib armastusest, see on arusaadav, aga seda kuulates ketrab mu silme ees huvitav ajastudraama. Ma muidugi ei väida, et 1905. aasta revolutsiooni peaks romantiseerima ega ka, et Sõpruse Puiestee seda taotles, aga romantilisena see mulle kõlab.

Lisalugu: BoA – Hurricane Venus

BoA on K-Popi kuninganna, kes aastal 2009 üritas ka USA-s läbi lüüa. Tema USA albumil on ka Britney Spearsi lugu, see pidi olema tema In The Zone albumil - „Look Who’s Talking Now“, mis oli väidetavalt vastulause Justin Timberlake’i „Cry Me a River’ile“. BoA ei ole ehk maailma parim vokalist, aga ta on suurepärane tantsija, kelle kontserdid on rikastatud üsnagi nõudliku koreograafiaga. Tantsuhuvilistele soovitan.