POLIITKOLUMNIST | Jana Toom: avaliku aktiivsuse vaigistamine on oht demokraatiale

Ja kui kellelgi õnnestub vaigistada oponent, esitades tema vastu absurdne hagi, antakse sellega selge signaal ka teistele - ära topi oma nina minu asjadesse, muidu lähed kohtupinki.

Euroopa Parlament kiitis teisipäeval heaks nn SLAPP-i ehk vaigistushagide vastase direktiivi. SLAPP on kohtuhagi, mis antakse sisse mitte selleks, et taastada õiglus, vaid kellegi vaigistamiseks. SLAPP-i õpikunäiteks meil Eestis võib pidada ilmselt hagi Eesti Ekspressi ajakirjanike Sulev Vedleri ja Tarmo Vahteri vastu - nemad julgesid avaldada prokuratuuri loata detaile väidetavast rahapesu uurimisest Swedbankis. Väiksemat mõõtu SLAPP-i katse leidis aset veel hiljuti, kui peaminister Kaja Kallase abikaasa ähvardas kohtuga ning nõudis artikli autorilt avaliku vabandamist ja 1500 eurot hingeliste kannatuste eest. Ja mõlemad nõuded ka rahuldati.

Direktiiv puudutab vaid piiriüleseid juhtumeid. Mis tähendab seda, et siseriiklikult võivad asjad justkui minna vanamoodi. Küll aga direktiivi arutelul Euroopa Liidu nõukogus kinnitati, et valdav enamus liikmesriike kavatsevad rakendada direktiivi sätteid ka siseriiklikult. Mõistagi tekkis mul küsimus, kas ka Eesti on selle enamusega liitunud. Võtsin ühendust justiitsministeeriumiga ja sain teda, et seda arutelu pole veel isegi peetud - plaan olevat see, et arutatakse siis, kui tuleb jutuks direktiivi ülevõtmine.