RAAMATUBLOGI: Kõik tehtu saad tulevikus samaväärselt tagasi, seega sinu otsustada jääb, kas teed õigesti või valesti

Sara Blaedel ja Mads Peder Nordbo, „Haavad“, tõlkinud Anneli Vilu, Eesti Raamat 284 lk.

Käsil on keerulised ajad, sest tõekspidamised ja väärtused pole pole enam iseenesestmõistetavad, vaid laialivalguvad, mistõttu ei tea ei vanem ega noorem põlvkond, kuidas käituda ja mis on õige. Tõde selgub läbi eksimuste, mis paraku võivad olla karmid ja letaalsed.

Põlvkonnad on alati põkkunud, kuid lahknevus pole vist iial olnud nõnda kardinaalne ja põhimõtteline, kui varem. Hipid, punkarid, lillelapsed... Revolutsionäärid nad kõik, ent neid võis taluda, leida ühist keelt ning nad ei muutunud iial mingil moel vägivaldseks. Ent nüüdsed noored revolutsionäärid ei hooli eludest ega millestki, tähtis on vaid nende enda maailm.

Selleks, et reaalsus eredalt välja paistaks, on vaja võimalikke sündmusi tihendada ja luua mõneti ebareaalne, kuid mitte võimatu olukord ning hea kirjandus seda suudab.

Kahetsusväärselt ei suuda noorem põlvkond vanemat alati mõista. Lapsed võõpavad end rohelisteks, lisavad veganluse ja tembeldavad isa-ema mõrvariteks, sest nood söövad liha. Maailm on justkui must ja valge – kui sa minu põhimõtteid ei austa, oled vaenlane.

Just sellisesse kahe maailma lahknevusse satub politseiinspektor Dybbol – tema loomaaktivistist tütar Zenia ei talu isegi ühiseid einestamisi, kui liha on laual. Ja siis Zenia kaob...

Samal ajal toimuvad võikad mõrvad, kus ohvrid on läinud teise ilma äärmiselt piinarikkalt. Lavale astuvad peategelased ülemkomissar Liam Stark ja tema abiline komissar Dea Torp. Nende tähelepanu pälvib üks kunstnik, kes eksponeeris näitusel haavadega loomatopiseid, tõmmates sellega paralleeli inimeste maailmaga. Ent väheseid said temast aru.

Ehk siis üks on surnud, peagi teinegi, kolmas kadunud... Ent mis sama karm – emale selgub, et tema tütargi on...

Krimiloo kaudu on võimalik avada pealtnäha ilusa maailma tegelikku pahupoolt. Ideelisus, mis muutub hulluseks ja viib reaalsustaju. Ent samavõrd hukatuslik on ükskõiksus.

„Haavad“ on suurepärane krimilugu, kiiresti kulgev ja samavõrd nobedasti loetav, ent mis esmatähtis – mõtlemapanev. Kõik tehtu saad tulevikus samaväärselt tagasi, ent sinu otsustada jääb, kas teed õigesti või valesti.