FAKTIKONTROLL | Elumaja tulekahju ei põhjustanud elektriauto, vaid sisepõlemismootoriga väikebuss

Möödunud nädalal süttis Kanepi vallas Sõreste külas väikebuss ja selle kõrval asunud elumaja. Sündmuse järel levib sotsiaalmeedias valeinfo, et süüdi on elektriauto, kuid süttinud auto oli hoopis sisepõlemismootoriga.

„Autoaku plahvatuse tulemusel süttis Põlvamaal Sõreste külas suurpere elamu, 15 minutiga oli maja leekides ja hävinud. Hoiatuseks teistele, elektriautod ja akud peavad olema elamust nii kaugel kui võimalik,“ kirjutas sotsiaalmeedias Pärnu linnavolikogu liige Edmond Penu (EKRE) ja jagas teksti juures kuvatõmmist TV3 uudistesaatest.

Faktid

• Tulekahjus elumaja kaotanud pereisa ütles meedias korduvalt, et ärkas keset ööd kütusepaagi plahvatuse peale. Elektriautodel kütusepaaki ei ole.

• Päästeameti andmetel oli tegemist sisepõlemismootoriga väikebussiga, mille autoaku juurest võis tulekahju alguse saada.

• Olenemata selle tüübist on sõidukit ohutum parkida majast eemal.

11. märtsil kell 1.37 teatati häirekeskusele, et Kanepi vallas Sõreste külas põleb väikebuss ja elumaja. Esialgsetel andmetel võis esimesena süttida buss ja sellest omakorda maja. 

Nii TV3e uudistes kui ka teiste väljaannte meediakajastuses räägib tulekahjus elumaja kaotanud pereisa, et ärkas öösel kütusepaagi plahvatuse peale. Selleks hetkeks oli juba auto leekides ehk tulekahju sai ilmselt alguse autos mujalt. 

Seda kinnitab ka Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. 

“Tegemist oli väikebussiga ja see oli sisepõlemismootoriga. Tulekahju võis alguse saada aku juurest,” ütles Kiik. Ta lisas, et kuna sõidukitel puuduvad tuleohutusnõuded, siis päästeamet ei uuri selle tulekahju täpsemaid põhjuseid. 

Sisepõlemismootoriga autodes võivad tulekahjud alguse saada elektririkkest, mis tekitab sädemeid, või mootori ülekuumenemisel jahutussüsteemide rikke tõttu, mis võib süüdata paagis oleva kütuse. “Ohutum on sõidukeid parkida majast eemale,” ütles Kiik. 

Elektriautode süttimise tõenäosus ei ole suurem

Teaduslikult ei pea paika ka arusaam, et elektriautode süttimine on kuidagi tõenäolisem või sagedasem – pigem on olukord vastupidine. Maailma suurima elektriautode müügi osakaaluga riik on Norra, mille sotsiaalkindlustuse ja hädaolukorraks valmisoleku nõukogu andmetel oli bensiini- ja diiselmootoriga autodes neli kuni viis korda rohkem tulekahjusid. 

Rootsi tsiviilabiamet leidis, et 2022. aastal juhtus 3,8 tulekahju 100 000 elektri- või hübriidauto kohta võrreldes 68 tulekahjuga 100 000 sisepõlemismootoriga auto kohta. Viimased arvud sisaldavad ka süütamist, mis muudab võrdlemise keeruliseks.

Austraalia kaitseministeeriumi organisatsioon EV FireSafe andmetel on reisijate elektrisõidukite aku süttimise tõenäosus 0,0012 protsenti, sisepõlemismootoriga autode puhul aga 0,1 protsenti.

Otsus: Vale. Sotsiaalmeedia postituses kajastatud põleng sai alguse sisepõlemismootoriga väikebussist, mitte elektriautost. Arusaam, et elektriautod on ohtlikumad ja tekitavad rohkem tulekahjusid, on müüt.