RAAMATUBLOGI: Agatha Christie kevad: õhus on teinekord hoopis armastust, mitte surma

Agatha Christie, „Kurjakuulutav kevad“, Varrak, 224 lk.

Nagu ikka haarad Agatha Christie järjekordse lühikrimkade raamatu eelisjärjekorras kätte, et loeks ühe jutu ja jätaks siis öökapile aeg-ajalt näksida. Tühjagi. Christiet ei näksita, vaid loetakse ühe jutiga algusest lõpuni.

Wikipedia kinnitusel on krimikuninganna Christie avaldanud 66 krimiromaani ja 15 lühijuttude kogumikku. Ent kui hakkad sessamas artiklis romaane kokku lugema, saab neid pisut enam. Sama on lühilugudega. Käesolev raamat on ilmunud inglise keeles aasta 2023 nime all „Sinister spring“ ning wiki artiklis seda märgitud pole. Ehk siis segane värk, aga las olla. Christies peabki peituma pisut salapära. Samas tegelikult on asi lihtne – kevadega seotud lühilood, mis on varem ilmunud koondati ühiste kaante vahele. Eks mõnigi stoori tundub tõesti tuttav, aga Christiet tasub ka teist ja kolmandat ja neljandatki korda lugeda.

Niisiis tosin kevadist lugu, millest mõni on tõesti pühendatud tärkamisele, mitte hääbumisele. Ehk siis õhus on kohati armastust, mitte surma, sest Christie oskab olla ka romantik.

Aga lõpuks saab lugeja kätte just selle Christie, nagu krimileedi on, koos legendaarsete Miss Marple, Hercule Poirot’, Tommy ja Tuppence ning veel mõne tegelasega. Ehk siis päev mõnusate lühikrimkade keskel on kordaläinud päev.