Kriisieksperdid: miks ehitatakse Eesti sireeniäppi kilplase kombel? Järjekordne Ukrainas hästi toimiv lahendus hüljati

PÄEVA FOOKUS | Siseministeerium on hiljuti teatanud, et asutakse otsima taskusireeni, ent sellest loost on välja jäetud üks oluline nüanss. Nimelt tegeles Eesti riik juba sellise võimekuse liitmist võimaldava äpi loomisega ukrainlaste kasutatavate rakenduste eeskujul… kuni selle hoog maha tõmmati.

Kuigi üks ikoonilisemaid näiteid elanikkonnakaitse eesmärkidel hädaolukordade hoiatuste massilisest rakendamisest pärineb Teisest maailmasõjast, kui 3. septembril 1939 kõlasid Londonis maailma esimesed õhurünnakust teavitavad sireenid, on see Ukraina igapäevane reaalsus alates 24. veebruarist 2022. Seevastu teated laiapindse elanikkonnakaitse Eesti areenilt meenutavad kangesti kilplaste seiklusi.

Ohuteavituse valdkond on nimelt seisus, kus praeguse SMS-süsteemiga jõuaks ohuteavitus kõigi Eesti inimesteni poole tunni (sic!) jooksul. 30 minutit on lootusetult hilinenud reaktsioon, mida ilmestab üha levinum agressori taktika anda esmalt tsiviiltaristu pihta esmalöök ja seejärel kui objektile saabuvad päästjad ja meedikud, järgneb korduslöök. Ka sireenid saavad kohe-kohe üles juba viimased kaks aastat ning nüüd otsitakse taskusireenide uut võimekust, mille oleks saanud ukrainlaste õhualarmi äpi (Повітряна тривога) näitel ühe võimekusena riigiäpi külge liita.