FOTOD | Kumus avati näitus baltisakslaste ja eesti talupoegade unistustest, ihadest ja kirgedest

Alates 22. märtsist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“.

Esimest korda jõuab Eestisse Järvamaalt pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi (1872–1942) pildilooming, mis pakub haruldast sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse raputustesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma. Kupfferi maalid on näitusel dialoogis nüüdiskunstniku Jaanus Samma (snd 1982) teostega, mis uurivad eesti talupoegade seksuaalsust. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal.

Näitusel on väljas Elisàr von Kupfferi antiigi ja renessansi mõjudega sümbolistlikud, enamasti religioosse alatooniga maalid, aga ka varases nooruses loodud Eestimaa vaated, mis kujutavad talle olulisi mälupaiku. Koos Kupfferi loominguga on eksponeeritud Jaanus Samma eesti rahvakultuuri aineline looming. Vanemate teoste kõrvale on Samma näituse jaoks loonud uue videoteose „Õndsate selge ilm“, mis tõukub Kupfferi peateosest, samanimelisest 25-meetrisest panoraamist, mis on eksponeeritud Monte Verità fondi muuseumikompleksis Šveitsis. Samma teost täiendab Karl Joonas Alamaa maalähedane ruumiinstallatsioon „Piiratud lõbu“.

„Elisàr von Kupffer, kunstnikunimega Elisarion, oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Ta rajas oma maailmatunnetusest kantud uususundi klarismi (sks klar ’selge’) ning teda võibki nimetada klarismi maalijaks, kes väljendab jumaliku ilmumist erootilise jõuna. Elisarion lavastab sageli ennast autoaktina, provotseerib alastusega ja hägustab teadlikult sugude piire. Samas esindab Kupffer baltisaksa kultuuriruumi, toonast Eestimaa eliiti. Näitusel tõusevad Kupfferi ja Samma teoste dialoogis esile saksakeelse eliidiga kõrvuti elanud eesti talupoegade suhted oma valitsejatega, võõristuse ja iha segunemine, mäng kõrge ja madalaga,“ ütles näituse kuraator Andreas Kalkun.

„Seksuaalsuse erinevad varjundid olid omased mõlemale maailmale, nii sellele, kus elas Elisàr von Kupffer, kui ka sellele, kus elasid lihtsad talupojad. Mina uurin kvääridentiteedi ilminguid rahvakultuuris. Kuna rahvakultuur on kollektiivne, jätab see rohkem tõlgendusruumi ja on tänu sellele ka palju salapärasem,“ rääkis kunstnik Jaanus Samma.

Näitusega kaasneb raamat „Elisarion. Elisàr von Kupffer“, mille koostajad on kuraatorid Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal. Raamat annab põhjalikuma ülevaate Kupfferi elust ja mitmekülgsest loomingust, mida illustreerivad ajalooline fotomaterjal ja maalide reproduktsioonid. Raamat sisaldab ka Elisàr von Kupfferi novelli „Tema armastuse mõistatus“ (1901), mille on tõlkinud Hannes Vinnal.

Laupäeval, 23. märtsil on huvilised oodatud osa saama näituse avaprogrammist. Kell 12–14 juhendab Karl Joonas Alamaa töötuba „Takunöörist installatsiooni punumine“. Kell 14 teevad kuraatorid Hannes Vinnal ja Andreas Kalkun ning kunstnik Jaanus Samma näitusel ekskursiooni. Kell 16 toimub vestlusring „Eesti kväärkunstiajalugu 19. sajandist tänapäevani“, kus osalevad Jaanus Samma, Andreas Kalkun ja Rebeka Põldsam ning vestlust juhib Uku Lember.

Näitus Kumu 3. korruse vahetuvate näituste saalis jääb avatuks 8. septembrini 2024.