RAAMATUBLOGI | Mõrvadest Islandil. Hõrgult, tasakaalustatult, põnevalt ja üllatavalt
Satu Rämö, „Rosa ja Björk“, tõlkinud Toomas Tallo, Eesti Raamat, 358 lk.
Islandil elava soomlanna Satu Rämö esimene krimka „Hildur“ tegi tähelepanelikuks – oot, sealt võib midagi tulla... Tuligi. Kui triloogia avateos ning selle järg „Rosa ja Björk“ ühte panna, saab kokku tähelepanuväärse krimiromaani, Põhjamaade ühe parema viimastel aastatel – hõrgu, tasakaalustatud, põneva ja üllatava. Kolmas osa, „Jakob“, on alles tulemas ent juba praegu on põhjus aplausiks.
Rämö triloogias on pikemad ja lühemad stoorid, mistap tasuks alustada esimesest teoses, sest nii elab lugude kulgemisse paremini sisse. On Hildur, politseinik. Mitte enam neidis, kui elurikas – teeb trenni, surfab, otsib üheöösuhteid... Mõttemallilt, tundub, on Hildur puhast tõugu islandlanna, pigem karune kui pehme. Tema partneriks on Jakob, praktikale saabunud soomlane, kes rahustab end kampsunite kudumisega, armub Islandisse (ja mitte ainult) ning kavatseb jäisele saarele jäädagi. Eksabikaasaga poja hooldusõiguse nimel võitlust pidav Jakob on pigem pehme kui karune.
Esimesest raamatust alanud pikk lugu kandub järge edasi ega lõpe sealgi. Rosa ja Björk on Hilduri õde-venda, kes kadusid aastaid tagasi. Ent miks pisut vanem Hildur ei kadunud? Ja miks hukkusid tema isa ja ema autoõnnetuses? Need küsimused saavad vastuse. Ent, nagu öeldud, on see vaid kõrvalliin, kuigi pikk ning veel jääb otsi lahtiseks.
Raamatu pealiin... Islandi fjordides, murdmaasuusarajal, toimub jõhker mõrv – tuntud, kuid räpasele poliitikule tulistatakse kuul südamesse. Samal ajal kukub alla eralennuk, mida juhtis tunnustatud arst. On see õnnetus või midagi enamat? Veidi varem alustab üks narkomaanist piiga küünitamist elu järele ning räägib psühhiaatrile oma loo. Kõiges selles rägastikus peavad Hildur, Jakob ja nende abilised tõeni jõudma, suheldes kõrvalosatäitjate ehk lihtsate Islandi inimestega, avades üheskoos saare olemuse ja islandlaste hinge.
Üks, mis tõsist kiitust väärib, on kolmes ajaraamis kulgeva raamatu loogiline ja täpne ülesehitus. Kõik on just nii, nagu peab ja just seal, kus peab. Ei mingit hüplemist, vaid kulgemine ajas.
Rämö raamatuis on palju Islandit, mitte et see suudaks arusaadavalt selgitada, miks elatakse ses kaamoslikus paigas. Samas on sel jäisel maal teatud lummus, mis enesesse tõmbunud põhjamaalasi paelub. On see maalähedus, jahe karmus, igas olukorras hakkamasaamine või mis, aga islandlased tunduvad omad.
Nagu Rämö ja tema loodud Jakob tõestavad, saavad soomlasedki Islandil kenasti hakkama. Rämö elab õnnelikus abielus, kasvatab kahte last ning kirjutab maailma tasemel krimiromaane. Jakobil esialgu nõnda hästi ei lähe, kui triloogia finaal on temast ja eks seal näe.
