Pariis oli 20. sajandi alguses olulisim kunstikeskus Euroopas, kuhu läksid ennast täiendama ja ajutiselt või püsivalt elama nii eesti kui ka tšehhi kunstnikud. Kodumaale tuldi tagasi sageli juba põnevate muljete ja uute ideedega. 1924. aastal avaldati esimene sürrealismi manifest ja juba kümme aastat hiljem kujunes Prahast Pariisi kõrval tähtsuselt teine sürrealismi keskus. Just Prahas tõusid esile nüüdseks üle Euroopa kuulsad kunstnikud, näiteks Toyen, keda on nimetatud isegi tšehhi avangardi kuningannaks, ning Jindřich Štyrský ja Jan Švankmajer, kes kõik on esindatud sellelgi näitusel. Tšehhi asekultuuriminister Ondřej Chrást ütles näituse avakõnes, et sürrealismi manifesti kirjutanud André Breton paigutas Toyeni lausa kümne 20. sajandi kõige olulisema kunstniku sekka.

„Eestis tegeleti sürrealismiga kaootilisemalt, aga paljude tuntud kunstnike, näiteks Eduard Wiiralti ja Karin Lutsu loomingust võib leida tõeliselt köitvaid sürrealistlikke pärleid,“ ütles üks näituse Eesti osa kuraatoritest Joanna Hoffmann. Ta lisab, et Eesti kõige järjepidevamalt sürrealistlikeks autoriteks võib siiski pidada Ülo Soosterit ja Ilmar Malinit, kelle isikupärase käekirjaga saab näitusel tutvuda põhjalikumalt.

Euroopa kltuuripealinn Tartu 2024 loovjuhi ja kunstiteadlase Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. „Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima, kui see on õnnestunud sürrealismil. Täna, sada aastat hiljem on maailmas huvi sürrealismi vastu suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas,“ tõi loovjuht välja.

„On märgiline, et Tartu Euroopa kultuuripealinnaks oleku aastal ja sürrealismi manifesti 100. sünnipäeval kohtuvad siin – Eesti Rahva Muuseumis – eesti ja tšehhi kunst,“ sõnas ERMi direktor Kertu Saks. „Selline piltide dialoog sobib ERMi hästi meie kummagi riigi sarnase lähiajaloo tõttu. Olen aga ka rõõmus, et eesti kunsti osa sel näitusel on nii suur ja väljas on palju tuntud autoreid, kelle puhul saame põnevusega jälgida, millised nende teosed kuuluvad sürrealismi valdkonda pildikeele ja tähenduse poolest.“

Lisaks eesti ja tšehhi kunstnikele saab uudistada Tartu Kunstimuuseumile kuuluvat Salvador Dalí graafilist lehte ning selliste sürrealistliku liikumisega seotud autorite loomingut nagu Luis Buñuel, Max Ernst, Man Ray ja Giorgio de Chirico.

Näitusega kaasneb mahukas kataloog, mis tutvustab eesti ja tšehhi sürrealismi ja sisaldab rikkalikku pildivalikut.

Kuraatorid on Anna Pravdová, PhD (Praha Rahvusgalerii), Joanna Hoffmann ja Kristlyn Liier (mõlemad Tartu Kunstimuuseum). Graafilise kujunduse tegi Valter Jakovski (Ruum 414), näituse kujundasid Neeme Külm ja Kadri Villand (Valge Kuup).

Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi ja on avatud 8. septembrini. Kolm sürrealismi manifesti 100. aastapäevale pühendatud näitust on avatud ka Tartu Kunstimuuseumis.