Kristi Saare: kui tunne on, et ta elab sinu kulul, siis miks sa oled selles suhtes?

„Rahast tuleb rääkida! See on ikka täitsa uskumatu – ma ei arvanud kunagi, et kui ma hakkan rahateemasid rääkima, siis kui palju ma teen suhteteraapiat,“ ütleb Kristi Saare „Kas viga näed laita?“ podcastis ning lisab, et rahast rääkimine on üks hea suhte tunnuseid.

„Eelmise aasta kõige rohkem hämmingut tekitav küsimus, mis minuni jõudis, oli see, et kui ma võtan partneriga kodulaenu, kas ta saab teada, kui suur mu palk on,“ meenutab Saare. „Minu kogemusel on kõige suurem indikaator, et suhtes läheb tõenäoliselt hästi, kui sa oled võimeline rahast rääkima.“

Räägi (raha)asjadest regulaarselt

Rahast rääkida tuleb partneriga juba suhte alguses, et vastuse saaksid ka suured küsimused nagu kellele kuulub vara, kes on lastega kodus ja kuidas mõlemad partnerid üksteise karjääridesse panustavad. „Sealt edasi kõik suured ostud: kas me ostame sellise auto, kui palju me reisime, milline on meie ettekujutus, mida me kulutame lapsele, millised on meie meelest mõistlikud niisama kulutused, kas ja kui suurte otsuste puhul peame üksteisega rääkima,“ toob Kristi Saare näiteid, mida partneriga raha teemal arutada. Selliseid vestlusi tuleks suhtes pidada regulaarselt.

Üksjagu muresid võib tekkida, kui läbi on jäänud läbi rääkimata kulude jaotamine. Ka esmapilgul õiglasena näiv kulude võrdne jaotamine võib olla probleemiks, sest sunnib vähem teenivat poolt elama üle oma võimete.

„Tihti näengi seda, et surutakse mingit 50-50 (kulude jaotust), madalama sissetulekuga pool kurnatakse ära.“

„Tihti näengi seda, et surutakse mingit 50-50 (kulude jaotust), madalama sissetulekuga pool kurnatakse ära. Tal ei teki mingisuguseid sääste ja siis lõpuks lahku minnes on suurema sissetulekuga pool jõukas, tal on päris palju varasid kogunenud. Teine pool hakkab sisuliselt nullist pihta.“

Mõlemad peavad suutma säästa

Kulude võrdne, 50-50 jaotus sobib Saare sõnul siis, kui ka sissetulekud on võrdsed või elatakse väiksema sissetulekuga poole elustandardi järgi. „Elustandard peab olema paika pandud selle järgi, et ka see pool, kellel on madalam sissetulek, ka temal on võimalik säästa. Sealt edasi, kui on soov kulutada rohkem, siis need kulud peavad minema proportsionaalseks,“ soovitab Saare.

„Inimesed mõnikord küsivad, et aga siis elad nagu selle teise poole kulul. Seal lõpuks tulebki see küsimus, et kui te olete ühine pere, ühine kodu, ühised lapsed, siis kas olete tiim või ei ole? Kui tunne on see, et ma teenin rohkem ja ta elab minu kulul, siis miks sa oled selles suhtes?“

Saare tõdeb, et temani jõuavadki ja rahatarkusega hakkavad tegelema paljud inimesed siis, kui saavad aru, et suhtes on asjad väga ebavõrdselt korraldatud. „Inimesed räägivad vähe (rahast), neil on juriidiliselt vähe kokkuleppeid. Inimesed ei saa sellest aru, et seaduse silmis on elukaaslane täiesti võõras inimene – ta ei ole sinu pärija, tal ei ole sinu ees sisuliselt mingeid kohustusi. Mis on tema oma, on tema oma.“

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.