Grete Arro: kool, kus lapsel pole hea, tuleb kinni panna
(81)„Hea õppimise toetamine kaitseb ka õpetajat. Täna õpetajad põlevad läbi, sest neil endal ei ole hea sellises koolis, kus nad võib-olla alati ei tea, kuidas õppijat toetada,“ ütleb Grete Arro „Kas viga näed laita?“ podcastis, kus otsisime vastust, millises koolis on hea nii õpilastel kui ka õpetajatel.
Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog ning riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, kes on varem öelnud, et targad lapsed kasvavad hinneteta. Arro ütleb „Kas viga näed laita?“ saates, et psühholoogiline heaolu on kõige olulisem asi, mis toetab ka akadeemilisi tulemusi. „Meie põhimure koolis ei ole see, kas meil on teiste koolidega võrreldavad keskmised hinded või eksamitulemused. Põhimure on see, kas lastel on siin toetatud psühholoogiline heaolu, sest ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali.“
Samal ajal on koolimeeldivus Eestis üks Euroopa madalamaid. „Mõnes mõttes võiks öelda nii, et kui ma olen kool, milles lapsed ei taha käia, siis ma ei tohiks saada magada rahulikult, sest ma ei oska seda põhiülesannet täita. Mõnes mõttes võib-olla peaksin ma ennast lahti laskma!“ lisab ta.
Psüühikaga arvestamine toetaks tippude tekkimist
Koolisüsteemis laste vaimse heaolu ja psüühika toimimisega mittearvestamine on Grete Arro sõnul ka üks olulisi tegureid, mis takistab akadeemilisi tipptulemusi. „Tegelikult meil ei ole tippe just selle pärast, et me ei oska toetada kõiki. Et me ei oska teha sellist kooli, kus absoluutselt iga lapse heaolu on keskmes.“
Arro ütleb, et kuna ei saada aru, kuidas inimese psüühika toimib, siis kujundatakse ka koolikeskkonda sellisena nagu lihtsalt tundub, et on mõistlik. „Aga igasugu asjad võivad tunduda. Praegu tundub näiteks see, et kui ajame lapsed võistlema ja hirmutame neid, et siis nad hakkavad paremini õppima. See on samasugune tundumine nagu nõiapõletus!“
„See ei ole nii raske aru saada, kuidas psüühika toimib – me saame selle kõik ära õppida. Ja selle boonus on see, et vaimne tervis on parem ja tipud saavad tekkida, akadeemiline sooritus saab minna paremaks. Täna meil väga sageli arvatakse, et me ei saa olla soojad, sest me kardame, et akadeemiline tipptase kukub. Tegelikult täna me hoiame seda tagasi,“ on Arro kriitiline.
Kuigi paljudes klassiruumides on Arro sõnul asjad ka väga hästi, siis see ei ole kahjuks valdav. „Suur osa sellest, kuidas me täna üldhariduskoolis toimetame, on lapse suhtes kognitiivselt mittekaasav,“ selgitab Arro.
Võistluslikkus kahjustab, hoolivus toetab õppimist
Üks probleemide allikaid on võistluslik ja hirmutav koolikeskkond, mis kahjustab õppimist toetavaid ajuprotsesse. „Keskendumine, ebaolulise pidurdamine, ümberlülituvus, mõtlemise paindlikkus, varasema info ja uue info omavahel sidumine ja mõtestamine – kui sa tahad, et need protsessid hästi toimiksid, siis sa tead, et need protsessid on kõige enam kahjustatud ja haavatavad ärevuse, stressi, hirmu, häbi ja muude negatiivsete emotsioonide poolt,“ selgitab Grete Arro.
„Õpetaja saab nõuda suurt pingutust õpilastelt väga soojalt ja hoolivalt.“
Tähtis on laste õppimist toetada inimväärikust hoidvalt. „Õpetaja saab nõuda suurt pingutust õpilastelt väga soojalt ja hoolivalt. Seal saab olla null ärevust, eksimishirmu. Nõudlik tähendabki seda, et me loome kogu aeg olukorra, kus lapsel on hästi julge nii-öelda pingutada, vaeva näha, pusida kaugemale.“
Noored ei tea, kes nad on
Millised on senise koolisüsteemi tagajärjed? Mida toob kaasa, kui kool on anonüümne, võistluslik ja külm? Arro selgitab, et kui noor peab minema järgmisesse elufaasi nagu ülikool, töö või kutsekool, siis ta tegelikult ei tea, kes ta on. „Seda juhtub ka väga heades koolides, et laps tegelikult ei tea, kes ta on. Sest ta õppis ära, et see pole tähtis, mida sina mõtled, kes sina oled.“
Teine tagajärg on pidev välise tunnustuse vajadus, mis toob omakorda kaasa materialistlikud väärtused ja sellega seotud vaimse tervise mured. „Võib võrsuda inimene, kes on harjunud ennast väliselt valideerima. Kes ise ei ole nö kontaktis sellega, kes ta ise on, aga saab aru, et kogu aeg on vaja saada häid hindeid.“
Kool, mis kohandab
Haridussüsteemi lahutamatu osa on ka erivajadusega lapsed, kelle õnnestumise toetamine eeldab rohkemgi teadmisi. Grete Arro sõnul tuleks õpetajakoolituses pöörata tähelepanu sellele, et erinevad spetsialistid saaksid üksteisest aru ning kui laps tuleb rehabilitatsiooniplaaniga, siis õpetaja juba teaks, mida ta hakkab tegema, et lapsel oleks parem.
„Ära muretse, ma ei võta ära soojust, vaid ma saan aru, et sina tajud maailma mingites aspektides teisiti kui mina. See ei ole asi, mis läheks ise ära, see ei ole asi, mis läheb ära, kui sa ise tahad, vaid me saame kohandada nii sinu oskused kui keskkonna selliseks, et sul on siin lihtsam,“ kirjeldab Arro ning tõdeb, et mõlemad on suurt järjepidevust ja hoolimist nõudvad tööd. Tähtis on tema sõnul jõuda sinna, kus erivajadus ei seaks piiranguid lapse tulevasele akadeemilisele või mistahes valdkonna tippsooritusele.
Grete Arro ütleb, et koolide baastase peaks olema see, et lapsed tahavad sinna minna ja koolis oodatakse neid kui inimesi. „Ma paneks kõik muud protsessid seisma enne, kui lastel pole hea olla.“
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.
NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.
