Facebookis levivad mitmed valeväited, mis on pärit kliimamuutuseid eitavast dokumentaalfilmist. Film sisaldab juba korduvalt ümber lükatud müüte ja selles esinevad ekspertidena inimesed, kel puudub teaduslik kliimavaldkonna taust.
Märtsis esilinastus dokumentaalfilm “Climate: The Movie”, mille mõned Eesti sotsiaalmeedia kasutajad on ümber tõlkinud kui “Kliimafilm: külm tõde” või lihtsalt “Kliima”. Tegemist on Briti režissöör Martin Durkini juba mitmenda valeinfot sisaldava kliimateemalise dokumentaalfimiga.
Eesti valeinfo levitajad on filmi postiivselt vastu võtnud - teos tõlgiti ümber ja seda saab vaadata eestikeelsete subtiitritega. Selles sisalduvaid müüte levitatakse Facebooki postitustes, millest populaarseimad on kogunud sadu jagamisi.
“Durkini film näitab, kuidas teaduslikud uurimused ja ametlikud andmed ei toeta tegelikult arvamust, et kogeme tänapäeval äärmuslike ilmaolude, nagu orkaanide, põudade, kuumalainete, metsapõlengute jmt sagenemist,” kirjutas üks kasutaja. Ta lisas, et kliima-hädaolukorra kuulutamiseks puudub teaduslik alus.
Film on ligi 80 minutit pikk ja erinevad välismaised analüüsid on sellest leidnud umbes 30 erineva müüdi või valeväite. Päevalehe Faktikontroll võttis ette kaks suurimat valeväidet, mille eestlased on filmist välja noppinud ja ise edasi levitama asunud.
Esiteks väidetakse, et tänased temperatuurid ja CO2 tase atmosfääris ei ole tavatud või ekstreemsed ja et viimase 500 miljoni aasta kontekstis on mõlemad erakordselt madalal tasemel.
Teine müüt, mis filmist läbi käib ja nüüd sotsiaalmeedias levib, ütleb et CO2 tõus viib temperatuuri hoopis alla, mitte üles.
Faktid
Tänast kliimat ja selle muutuseid ei saa võrrelda 500 miljoni aasta tagusega – sel ajal arenesid välja alles esimesed selgroogsed.
CO2 tase atmosfääris on alates 1750. aastast järsult tõusnud ja on viimase 800 000 aasta kõrgeimad.
CO2 on kasvuhoonegaas ehk gaas, mis ei lase soojusel atmosfäärist lahkuda ja soojendab maad. 2023. aastal mõõdeti rekordkogus CO2 emissioone, ühtlasi oli tegemist viimase saja aasta kõige soojema aastaga.
Filmis esinevad 17 “eksperti”, kellest enamus ei ole kliimavaldkonna teadlased või neid rahastavad suured õlifirmad ja äriühingud.
Postituses võrreldakse Maa tänast kliimat poole miljardi aasta tagusega, mis jääb umbes Ordoviitsiumi perioodi (see algas 485,4 miljonit aastat tagasi). Seda aega iseloomustatakse kui kasvuhooneperioodi, sest CO2 tase atmosfääris oli toona kaheksa korda kõrgem kui praegu.
New South Walesi ülikooli professor, kliimateadlane Katrin Meissner ütles faktikontrolli organisatsioonile Science Feedback, et tõepoolest oli aegu, mil CO2 tase oli väga kõrge, kuid looduslikud tingimused olid toona hoopis teistsugused. “Ökosüsteemid ja loodus olid nende tingimustega kohanenud. Inimesi polnud ja paljusid tänapäeva imetajaid ei eksisteerinud.”
Kui võrrelda aegu, mis jäävad inimkonna eksistentsile lähemale, siis teadlased on analüüsinud Antarktika jäätuuma lõksu jäänud õhumulle, mis näitavad viimase 800 000 aasta CO2 taset maa atmosfääris. Selle aja jooksul on CO2 tase atmosfääris looduslikult kõikunud vahemikus 170–300 ppm (miljondikosa). Inimtegevuse tulemusena on praegune süsinikdioksiidi kontsentratsioon umbes 425 ppm – enam kui 30 protsenti kõrgem viimase 800 000 aasta kõrgeimast tasemest.
Alates tööstusajastu algusest 18. sajandil on inimtegevus tõstnud atmosfääri CO2 taset 50 protsendi võrra. See inimtegevusest tingitud tõus on suurem kui loomulik CO2 kasv, mida täheldati viimase jääaja lõpus 20 000 aastat tagasi.
Seega on väited temperatuuri ja süsinikdioksiidi erakordselt madalast tasemest valed. Andmed näitavad selget ja järsku kasvu mõlemas kategoorias.
Vale on ka väide, et CO2 hoopis langetab temperatuuri, mitte ei tõsta seda. Süsinikdioksiid on maa peamine kasvuhoonegaas, mis neelab ja eraldab soojust. Looduslikust normist madalam CO2 tase ei oleks piisav, et hoida naturaalset kasvuhoone efekti – temperatuur langeks elamiskõlbmatult madalaks. Looduslikust normist kõrgem CO2 tase tähendab sama, kuid liiga kõrgete temperatuuridega.
DeSmogi kliima-valeinfo andmebaasist nähtub, et 13 dokumentaalfilmis osalenud eksperti 17-st levitavad pidevalt kliimateemalist valeinfot. Osad neist on ka seotud ülemaailmsete kütuse-ettevõtetega ning enamikul pole kliimateaduste pädevust.
Eestikeelses postituses tuuakse välja näiteks dr John Clauser, kes oli 2022. aastal Nobeli füüsikapreemia laureaat. Kuigi kliimateadus põhineb füüsikal, ei ole kõik füüsikud kliimateaduse eksperdid – Clauser spetsialiseerub kvantfüüsikale, ta ei ole kunagi avaldanud eelretsenseeritud teadustöid kliimamuutuste kohta.
Otsus: Vale. CO2 tase atmosfääris on viimaste aastasadadega olnud tõusuteel, mis omakorda on viinud ka keskmise temperatuuri rekordiliselt kõrgele. Vastupidist väitvate postituste allikaks on dokumentaalfilm, mis põhineb pseudoteadusel.
