Dagmar Narusson: kas Eesti inimene on valmis kogukonnas elama?

„Me vajame praegu ja tulevikus kogukondi, et ühiskond saaks erinevate väljakutsete ja kriisidega paremini hakkama, „ ütleb kogukondade uurija ja Tartu Ülikooli teadur dr Dagmar Narusson „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et inimene vajab kogukonda enda ümber läbi kogu elu.

Kogukondades on suur roll vastastikusel abistamisel kõige lihtsamate asjadega nagu eakal inimesel lambipirni vahetamine. „Need asjad toimuvad kogukonnas vastastikku ja suhteliselt kiiresti. Kujutage ette, kui iga liigutus on teenus ja pead kellegi välja kutsuma. Niimoodi maailm muutuks minu jaoks küll paigaks, kus ei ole tore. Me vajame inimesi, kes meid aitavad, kui on rasked ajad ja me peaksime ka ise märkama neid, kes abi vajavad ja siis minema toeks,“ selgitab Narusson.

Ta lisab, et kogukondades on igaüks andja ja saaja, sest meil kõigil on midagi anda ja ka väikesed asjad on kogukonnas suured. „Meil kõigil on teadmised, oskused. Ja kui muud pähe ei tule, siis naeratan või märkan inimest ja räägin juttu. See on ka suur asi.“

Kogukonnad toetavad vaimset tervist

Narusson soovitabki igaühel oma igapäevastes toimetustes kas või näiteks kodupoes märgata teisi ja öelda midagi kena. „Vaadake, mis juhtub sellest. Endal läheb ka olemine paremaks. Alguses ta vaatab sind imelikult, ehmatab. Järgmine kord juba ootab, et toredat juttu rääkida ja siis need hetked muutuvad sellisteks, mida sa ootad. Näeks teda jälle! Huvitav, kuidas tal läheb?“

Narusson soovitab igaühel kas või kodupoes käies teisi märgata ja öelda midagi kena.

Dagmar Narusson rõhutab, et kogukondade areng peaks riigile kindlasti korda minema, sest kogukondadesse kuulumine toetab inimeste tervist ja turvatunnet. „Erinevad uuringud toovad välja, et kogukondadesse kuulumine tugevdab vaimset tervist. Inimestena me vajame teisi inimesi ja häid suhteid nendega, et stressirohketel perioodidel või väga keerulistes olukordades paremini hakkama saada. Nii et kui riik toetab kogukondi nende toimetamistes, siis tegelikult ta toetab selle kaudu ka inimesi,“ selgitab ta.

Vaimne tervis on üks teema, mis ühendab kogukondi üle maailma – väljakutse vähendada üksildust. „Me tõesti vajamegi kogukondi maailma erinevates paikades sellepärast, et oleks vähem üksildust.“

Terve kogukond on sunnivaba

Kuigi vaimsele tervisele kasulikud, jõuavad ka kogukonnad paratamatult ühel hetkel konflikti, raskused suhetes kuuluvad ka kogukondade juurde. Tõeline kogukond saabki Dagmar Narussoni sõnul alguse siis, kui konfliktist minnakse koos läbi. „See on aeg, kus suudetakse tolereerida üksteise erisusi-puudusi. Paremini tuleb esile, kes on milles hea, mida kelleltki oodata.“

Kui kogukonnaga liitub uusi inimesi, algab tsükkel otsast peale, kuid seda kindlasti kartma ja konflikte vältima ei peaks. Narussoni sõnul võiksid suhted olla piisavalt kerged, et keegi ei tunneks ennast survestatuna. „Raskused suhetes kuuluvad kogukondade juurde. Aga kogukonna inimesed peaksid märkama, et nad ei tee kogukonda kellegi jaoks vanglaks. Kogukond on terve siis, kui inimene on vaba ja ta saab ise otsustada.“

Kas Eesti inimesed on valmis kogukondades aktiivselt kaasa lööma? Dagmar Narusson selgitab, et Eesti on ühiskonnana käinud viimase 30 aasta jooksul läbi muutuste protsessi, kus domineeris individualism ja ise hakkama saamine. „Tähelepanu oli endal ja rikkaks saamisel. Aga nüüd oleme piisavalt küpsed küll juba, et osa energiat panna kogukonda, ühistegevustesse. Koos me suudame nii palju ja mõelda välja nii toredaid lahendusi, mille peale üksinda ei tule.“

5 soovitust, kuidas luua tervet kogukonda?

• Austa vabadusi ja ära survesta inimesi – kogukond ei tohi muutuda kellegi jaoks vanglaks.

• Arvesta, et kogukondade areng toimub usalduse kiirusel ja usaldus kujuneb aeglaselt.

• Kogukonnas endas on juba olemas vajalikud oskused ja anded. Konkreetse kogukonna ressursside välja toomiseks kasuta targalt kogukonna arendamise tööriistu.

• Kasuta avatud dialoogi tehnikaid. See loob turvalise ruumi, kus inimesed räägivad nii, et seda on võimalik kuulata ja inimesed kuulavad nii, et see kutsub rääkima. Inimesed hakkavad taipama ja välja ütlema, mida igaüks saab kogukonna jaoks teha.

• Kui intuitiivne küsimus on, mida mina kogukonnaga liitumisest saan, siis selle asemel küsi endalt, mis sellest kogukonnas muutub, kui ma sellega liitun. Mida see kogukond saab siis ära teha?

Kuula täispikka intervjuud Dagmar Narussoniga ….

Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.

NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.