Pilvekülvi tehnoloogiat kasutatakse põllumajanduse arendamiseks kuivades piirkondades, kuid inimesed arvavad, et just selle tagajärjel sadas Dubais ühe päevaga alla kahe aasta jagu vihmavett. Teadlaste sõnul ei ole see võimalik.
Eelmisel nädalal tabas Araabia Ühendemiraate (AÜE) ja Omaani tugev vihmasadu ja uputus, tappes 21 inimest. Tegemist on viimase 75 aasta suurima vihmasajuga, mis piirkonda tabanud on - Dubais sajab keskmiselt 127 millimeetrit sademeid aastas, kuid ainuüksi teisipäeva jooksul sadas see kogus juba maha.
Vaatamata sellele, et eksperdid näevad juhtunud tormis inimtekkelise kliimamuutuse tagajärgi, levib arusaam, et selle põhjustas hoopis pilvekülv. Pilvekülv ehk cloud seeding on tehnika, millega kutsutakse pilvedest sademeid esile. Seda kasutatakse peamiselt põua või kuivade piirkondade põllumajanduse soodustamiseks.
Vandenõuteoreetikud ja alternatiivmeedia arvavad, et just seetõttu tabasid piirkonda tapvad sajuhood - need kutsuti kunstlikult esile. Väljaanne Objektiiv kirjutas, kuidas AÜEs lendasid pilvekülvi lennukid veel 15. ja 16. aprillil kokku seitsmel korral. Ka portaal Uued Uudised kirjutas artikli, milles väidetakse, et Araabia Ühendemiraadid otsustasid vihmakatse teha, kuid “nüüd vihm ei lõppegi”. Need väited ei vasta tõele.
Faktid
Pilvekülv saab vaid tavapärast vihmasadu esile kutsuda, mitte muuta seda nii intensiivseks, et põhjustaks üleujutusi.
Dubai äärmuslike ilmastikunähtuste peamine põhjus on kliimamuutus, kuna soojem õhk suudab hoida endas rohkem vett, mis põhjustab mõnes piirkonnas tugevamaid sademeid ja üleujutusi.
Dubais ei viidud vahetult enne pilvekülvi läbi – selleks et meetod töötaks, peab pilvi külvama varajases staadiumis enne vihma.
Dubais toimunud tugev vihmasadu ei olnud pilvede külvamise tulemus, vaid suure rõhkkonna edasiliikumise tagajärg ja mesoskaalalise konvektiivsüsteeme ehk MCS-i teke. MCS on äikesetormide kogum, mis on tugevam kui üksik äikesetorm, kuid nõrgem kui orkaan.
MCS-id pole Lähis-Idas haruldased sündmused, eriti märtsis ja aprillis, ning võivad kaasa tuua märkimisväärset vihma ja üleujutusi. Küll aga on erakordne antud tormi intensiivsus, sest nagu öeldud, ei ole nii kõrget päevast sademetehulka piirkonnas 75 aastat olnud. Ent selle põhjuseks ei ole pilvekülv.
Ekspertide sõnul võib pilvede külvamine küll sademeid suurendada, ent see ei saa põhjustada nii laastavat vihmasadu nagu nägime. "On väga ebatõenäoline, et pilvede külvamine põhjustaks üleujutusi," ütles Austraalia riikliku ülikooli kliima-, energia- ja katastroofilahenduste instituudi katastroofilahenduste juht Roslyn Prinsley ajakirjale TIME, nimetades selliseid väiteid vandenõuteooriateks.
LOE LÄHEMALT ROHEPORTAALIST: „Eksperdid: Dubai padusadusid võimendasid kliimamuutused“
Samuti ei toimunud too päev Ühendemiraatides pilvekülvi. AÜE riiklik meteoroloogiakeskus (NCM) teavitas kolmapäeval, et viimane külvamine toimus esmaspäeval ehk kaks päeva enne tormi.
NCM-i peadirektori asetäitja Omar Al Yazeedi ütles uudisteagentuurile NBC, et organisatsioon ei viinud tormi ajal läbi külvamisoperatsioone. "Pilvede külvamise üks põhiprintsiipe on see, et pilvi tuleb sihtida nende varajases staadiumis, enne kui sajab vihma. Kui teil on tugev äikesetorm, siis on hilja külvitoiminguid teha," lisas ta.
"Isegi kui pilvede külvamine õhutas pilvi Dubai ümbruses vett langetama, oleks kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt atmosfäär kandnud rohkem vett, et neid pilvi üldse moodustada," ütles BBC-le Londoni Imperial Kolledži kliimateaduse vanemlektor Friederike Otto. Lühidalt – vihmakülv saab esile kutsuda vaid sademeid, mis juba olemas on.
Pilvede külvamist rakendatakse tavaliselt siis, kui tuule-, niiskus- ja tolmutingimused ei ole piisavad vihma tekitamiseks. Kõrge üleujutusriski eest üle Kagu-Aasia lahe piirkonna hoiatasid ilmaprognoosid juba nädal ette ehk külviks polnud vajadust.
Kliimateadlaste sõnul on ekstreemsemad ilmastikunähtused kliimamuutuste tulemus. “Selliseid intensiivseid vihmasadusid võib kliimamuutuste tõttu veelgi äärmuslikumaid tulla, kuna soojem atmosfäär suudab endas rohkem veeauru hoida,” selgitas professor Maarten Ambaum, Readingu ülikooli meteoroloog, kes on uurinud sademete mustreid Pärsia lahe piirkonnas.
Hiljutine uuring näitas, et suures osas AÜE-s võib aastane sademete hulk sajandi lõpuks suureneda kuni umbes 30 protsenti, kuna maailm soojeneb jätkuvalt. "Kui inimesed jätkavad nafta, gaasi ja kivisöe põletamist, jätkub kliima soojenemine, vihmasadu muutub üha intensiivsemaks ning inimesed jätkavad oma elude kaotamist üleujutustes," lisas professor Friederike Otto.
Otsus: Vale. Möödunud nädala vihmasajud ja üleujutused Araabia poolsaarel oli looduslik nähtus, mitte pilvekülvi tagajärg. Pilvekülv saab vaid olemasolevat vihma esile kutsuda, mitte seda intensiivsemaks muuta. Sajud tegi tegelikult erakordseks kõrge õhuniiskuse tase, mis on kliimamuutuste tagajärjel järk-järgult kasvanud.
