Maiko Mathiesen: rohepööre on üks julgemaid samme meie poliitikaajaloos, aga ei lahenda keskkonnakriisi
(13)Rohepöörde suur puudus on majanduskasvu eeldamine, töönädal tuleks muuta neljapäevaseks, kõigile inimestele võiks olla tagatud baasvajadused – sellest ja paljust muust räägib „Kas viga näed laita?“ podcastis Tasaarengu Eesti MTÜ asutajaliige Maiko Mathiesen.
„Meil ei ole ainult kliimakriis – meil on ökosüsteemide kriis. See on naljakas, et tegeletakse ainult ühe kriisiga ja see ongi kõige keskel. Aga kõrbestumine, mullastiku vaesumine, ookeanite happestumine, loodusressursid saavad otsa, sotsiaalsed kriisid?“ küsib Mathiesen.
Olgu öeldud, et tasaarengu puhul räägime liikumisest, mille sihiks on õiglane ühiskond ja jätkusuutlik keskkond ning mis kritiseerib tugevalt majanduskasvul põhinevat elukorraldust.
„Rohepööre on üks julgemaid samme meie poliitikaajaloos, kuid selle suur puudus on majanduskasvu eeldamine,“ ütleb Mathiesen. Ta selgitab, et kui soovime kõik sisepõlemismootorid asendada taastuvenergial põhinevatega, siis peaksime erinevaid vääris- ja haruldasi muldmetalle kaevandama kümneid kordi rohkem ning see ei ole planeedi võimekust arvestades realistlik.
Kas lahendus on majandusliku aktiivsuse stabiliseerimine?
Majanduskasvust rääkides ei saa mööda ka SKP-st, mis pigem mõõdab Mathieseni sõnul looduse hävitamist kui heaolu kasvu. „Neoliberaalne kapitalism ei ole enam kahjuks jätkusuutlik. Meil on vaja tuua majanduse mahtu allapoole ja võib-olla üldse unustada SKP. SKP kasvuga on 80ndatest alates globaalselt kasvanud peamiselt ühiskonna kõige rikkama kümne protsendi sissetulek. See on justkui lootuse sümbol, et number kasvab ja koos sellega usk heasse tulevikku, aga see on absoluutselt vale!“
Kuidas siis saaks ühiskonnas heaolu ja sotsiaalset õiglust suurendada? Sotsiaalse kriisi lahendamiseks tuleb tasaarengu lähenemise kohaselt tagada kõigile inimestele baasvajaduste katmine. „Kui me saame sellise standardi ühiskonnas kokku leppida, et sa ei pea SKP-sse panustama, et sa vääriksid tasuta tervishoidu,“ toob Mathiesen näite.
Õiglasem ümberjagamine, mitte viletsam elu
Esmapilgul radikaalsena näiva ettepaneku rahastamine pole tasaarengu teooria järgi keeruline kui tegeleda liigkasumitega. „Ühiskond ei ole õiglane, kui samal ajal, kui euribor nõrgestab keskklassi, siis pankurid võtavad lihtsalt kaks-kolmsada miljonit eurot kasumit välja. Seega, (tasaarengu) eesmärk ei ole, et hakkame viletsamalt elama, vaid tuleb õiglasemalt ümber jagada,“ räägib Mathiesen.
Ühendriikides saab ühe näitena tegevjuht 365 korda rohkem palka kui näiteks koristaja. Ühe inimese väärtus pole 365 korda suurem kui teisel.
Tema sõnul ei tähenda see ambitsioonikamate ja ettevõtlikumate inimeste „tiibade kärpimist“, ent käärid ühiskonna jõukamate ja vaesemate vahel on läinud liiga suureks. „Ühendriikides saab ühe näitena tegevjuht 365 korda rohkem palka kui näiteks koristaja. Ühe inimese väärtus pole 365 korda suurem kui teisel. Nende jõukuse tase ei pea muutuma täpselt samaks, aga see peab olema veidike võrdsem.“
Baasvajaduste tagamine ei tee laisaks, vaid annab mõtetele ruumi
Kõigile baasvajaduste tagamine tähendab tasaarengu teooria järgi seda, et inimesed jaksavad rohkem ühiskonda panustada, sest inimene tahab alati midagi teha. Seepärast on üks tasaarengu poliitikasoovitusi ka neljapäevane töönädal. „See vabastab nädalas ühe päeva selleks, et puhata ja mõelda, perega aega veeta, osaleda ühiskonna juhtimisprotsessides,“ ütleb Mathiesen.
Neljapäevast töönädalat on Mathieseni sõnul testitud mitmel pool, sh näiteks Microsoftis ja ka Eesti ettevõtetes. Tasaarengu seisukohast on lootus, et puhanud inimestel tekib rohkem häid ideid, sest on aega mõelda, ent ka tarbitakse vähem, sest enam pole vaja stressi asjadega kompenseerida. Samal ajal on leitud, et neljapäevane töönädal ei pärsi töötajate produktiivsust, pigem isegi vastupidi.
Eesti jaoks on oluline teema julgeolek. Maiko Mathieseni teadmiste kohaselt saab ka julgeoleku probleemile vaadata läbi tasaarengu vaatenurga. „Julgeolek on baasvajadus ja on õiglane, et me kõik panustame sellesse,“ ütleb Mathiesen. Tasaarengu kogukonnas käib aktiivne töö, et leida viis, kuidas adresseerida julgeoleku küsimust.
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse. NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.
