Kristjan Järvan: Tartu linnaplaneerimisest on õppida seda, kuidas asju mitte korraldada

Kui vaadata näiteks autovabaduse puiesteed, siis vähemasti paar aastat tagasi suudeti seda Tartus korraldada nii, et kõik liiklejad kaotasid. 

Tartu abilinnapea kutsus mind Tartusse külla õppereisile [1]. Võtan selle kutse vastu suurima heameelega, sest tudengiaja kodulinna on alati hea külastada. Loodetavasti annab õppereisil osalemine mulle võimaluse asjaosalistelt lähemalt uurida kaht teemat. Esiteks: mismoodi suudeti teha Tartus autovabaduse puiesteed, kus autod sõita said. Teiseks: kuidas Tartu linnavalitsus planeeris riigi põhimaanteele pop-up rattateed ja miks see ebaõnnestus. 

Minu nägemus transpordi valdkonna abilinnapeana on kokkuvõtvalt järgmine: esiteks ei tohi vastandada erinevaid liiklejaid üksteisele ja teiseks tuleb leida lahendusi, mis teeks liikluse kõigile turvalisemaks ja mugavamaks. Kui vaadata näiteks autovabaduse puiesteed, siis vähemasti paar aastat tagasi suudeti seda Tartus korraldada nii, et kõik liiklejad kaotasid.