RAAMATUBLOGI | Venemaa kroonikandjate karussell, keda ei pärjanud „jumalik õigus“
Boriss Akunin, „Vene riigi ajalugu. Keisrinnade ajastu“, tõlkinud Mait Eelrand, Tänapäev, 432 lk.
Tore, et kirjastus Tänapäev otsustas Venemaa kultus(krimi)kirjaniku Boriss Akunini Vene riigi ajaloo sarjaga edasi minna ning avaldas maakeeles teise raamatu (esimene oli „Asiaatlik europiseerimine. Tsaar Peeter I“). Ehk siis jätku, kuhu koondas meie idanaabrit valitsenud nelja keisrinna – Katariina I, Anna Ivanovna, Jelizaveta Petrovna ning neist kõige olulisema, Katariina II – ajastu.
Õigupoolest tahaks, et Akunini ajalugu läheks nüüd Eesti keeles tagasi, algusse, esimese osani, mis katab aja Venemaa esmasest mainimisest kuni mongolite invasioonini ja kus autor üritab leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas, millal ja miks sündis Venemaa? Millised sündmused ja tegurid said Venemaa sünnil määravaks? Kas praegune Venemaa on algse Venemaa otsene järeltulija? Nüüdse Ukraina sõja valguses sooviks just neile küsimustele vastust saada. Ja just Venemaal välisagendiks kuulutatud Akunini vastuseid, sest on ta ju öelnud, et seletab ajaloo lahti faktidele tuginedes, vältides ideoloogilist „tõde“, võrreldes kõike, mis allikatest leida ja heites välja ebatõenäolise.
Samas hea seegi, et Akunini reaal-ajaloo sarja ei pandud pausile ning liiguti Peeter I ajastust edasi. Teisalt loogiline, sest nii eelmine kui praegune teos kajastavad ühtlasi Eesti mineviku – olime ju toona Vene tsaaririigi kubermang.
„Pärast Peeter I surma algas üpris kahtlaste, isegi skandaalsete kroonikandjate karussell, keda ei pärjanud mingi „jumalik õigus“. Tegelikult tõusis 1761. aastal vene Romanovite dünastia asemel võimule saksa Holstein-Gottorpide dünastia, säilitades eelmise nime,“ kirjutab Akunin eessõnas. „Veelgi hämmastavam on see, et iidsete aegade peale range patriarhaalse korraga riiki on peaaegu kõigil aegadel valitsenud naised. Aleksei Tolstoi kirjutas kaheksateistkümnendast sajandist oma satiirilises „Venemaa ajaloos Gostomõslist Timaševini“:
Siin lühidalt või karmilt
On troonitud nii mõnedki,
On tsaare olnud napilt,
Vaid rohkem küll tsaarinnasid.
„Keisrinnade tähtsus ajaloos on erineva kaalu ja iseloomuga ning raamat on jagatud neljaks osaks: ajavahemik Peetri surmast tema tütre Jelizaveta trooniletõusmiseni, ajaloolises plaanis igavam Jelizaveta Petrovna ajastu, seejärel Katariina II uus arenguperiood ning viimaseks kirjeldus Paul I väga kummalisest ja lühikesest valitsemisajas,“ selgitab teose tagakaas sisu.
Hää raamat tõesti, saab killukese teadmistele Venemaa ajaloost juurde, aga... Nüüd ootaks maakeeles ka Akunini Venemaa ajaloo ilukirjanduslikke teoseid, millest üks, Peetri-eelset ajastut kirjeldav „Kolmesilmse seitse päeva“ – on ilmunud. Paluks eelnevaid ja järgnevaid osi.
