Videos on näha kilomeetrite kõrgusel lendavat lennukit. Kui tavaliselt oleme harjunud lennukeid lendamas nägema maapinnalt, siis need videokaadrid on salvestatud lennukiga samal kõrgusel, mistõttu näib lennuki heitgaaside kondenseerumine palju intensiivsem.

Videol on näha tavapärane heitgaaside kondenseerumine, mitte nimetatud metallide väljalaskmine.

Faktid

  • Õhusõiduki heitgaasides ei esine baariumi, strontsiumi ega alumiiniumi – lennuk ei väljuta lennu ajal metalle taevasse.

  • Videol on näha kondensatsioonijälge, mis tekib kui heitgaasides olevate aerosoolsete osakeste külge kinnitub õhus olev veeaur.

  • Kondensatsioonijäljed ehk joonpilved tekivad troposfääris 8-13 kilomeetri kõrgusel, kui on piisavalt niiskust ning külma.

Videos on näha täiesti tavapärast nähtust, milleks on kondensatsioonijäljed. „Kondensatsioonijäljed ehk joonpilved on reaktiivlennuki järel tekkivad pilved troposfääris 8-13 kilomeetri kõrgusel, kui on piisavalt niiskust ning külma,“ selgitas Eesti Lennuakadeemia meteoroloogia ja aeronavigatsiooniteabe teenuse kaaslektor Alisa Lepik. Ta lisas, et sõltuvalt ümbritseva õhu olemusest võivad sellised jäljed olla lühiajalised või püsivad.

Kuidas joonpilved täpsemalt tekivad ning kas neis tõesti leidub postituses nimetatud metalle? „Kondensatsioonijälg tekib kui heitgaasides olevate aerosoolsete osakeste külge kinnitub õhus olev veeaur ning jääkristallina nähtavaks muutub,“ selgitas Lepik.

Õhusõiduki heitgaasides esineb süsihappegaasi, veeauru, süsivesinikke, süsinikmonooksiidi, lämmastikoksiidi ja tahma. Lennukiheitmete kogust ja keskkonnakõlblikkust reguleeritakse seaduste ja määruste alusel, Eesti näiteks mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõute määrusega.

Otsus: Vale. Videos on näha tavapärane heitgaaside kondenseerumine, mis tekib mitme kilomeetri kõrgusel lennates. Need kondensatsioonijäljed ei sisalda postituses nimetatud aineid.