NÄDALA TÄHELEPANEKUD | Tarmo Paju: Tsahkna hoiab lennujaama-kangelase formaati au sees

Eesti Päevalehe uues sarjas kommenteerib eelneva nädala märgilisemaid isikuid ja sündmusi Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

false

Sõjapingetest tulvil aegadel, milles elame, oleks patt mingilgi moel alahinnata mis iganes pingutusi, mida teevad meie tipp-poliitikud ja -ametnikud Eesti piiridest väljaspool liitlassuhete tugevdamisel, maailmale geopoliitilise reaalsuse selgitamisel ja selle mõjutamisel. Väsimatult, katkematult. Nagu sõltuks sellest meie elud.

Nii on ka sisemiselt raske jõuda mustvalge veendumuseni, kas peaks välisminister Margus Tsahknat kritiseerima Gruusia-visiidil Venemaa-meelse valitsuse vastastel meeleavaldusel kaamerate sähvides lavale kargamise ja fanaatilise skandeerimise eest või teda natuke ka tunnustama.

Justkui õige asja eest seisis. Samas kummastav, diplomaatiliselt ebatavaline ja keerukalt hinnatava efektiga stseen - oled nagu külas ja protestid võõrustaja vastu. Raske on kõrvale lükata tunnet, kas kõige rohkem polnud see hetk hoopis mõeldud sündmusi jäädvustanud ja kodumaale vahendanud kolme Eesti meediaväljaande kaameratele.

Mis aga kaamerate sähvimist ja välisministreid puudutab, on ajalugu ilmekalt demonstreerinud: välisministritel on ametist tulenevalt koduste poliitrivaalidega võrreldes pilti pääsemisel oma suured eelised. Oska vaid kasutada.

Võiks argumenteerida, kuidas roll 2011. aastal Liibanonis pantvangi langenud jalgratturite Tallinna tagasi saabumisel, kaadrid lennukitrapilt ja pressikonverentsilt panid tüki vundamenti, mis osa Urmas Paeti tänaseni kestvast populaarsusest.

2020. aasta aprillist, koroonamurede haripunktist mäletame, kuidas toonane välisminister Urmas Reinsalu ja riigihalduse minister Jaab Aab pidasid oluliseks rambivalguses oma silmaga lennukisuul kontrollida, et Shanghaist saabunud lennukis tõesti on sajad tuhanded maskid, mis suure vaeva ja toonastes metsikutes oludes töövõiduna tellitud.

Eelmisel reedel sammus eelkäijate sisse tallatud rajale ka tänane välisminister Tsahkna, kerkides peaaegu et tähelepanu keskpunkti ühe perekonna elukäigu südantsoojendaval sündmusel - koju tagasi jõudis Iraani pantvangist vabastatud Tallinna meremees Aleksander.

Justkui tükikesed PR-aabitsast: Tsahkna esmalt kaadris nii mehe lähedastega avalikul saabumisalal, seejärel, voilà, juba koos Aleksandri ja tema abikaasaga lennujaama pagasiala sisemusest läbi väravate väljudes, üks kohvritest abivalmilt näpu vahel.

NÄDALA IGNORANTSUS | Bürokraatia võit inimese üle

Maaleht avaldas kolmapäeval, kuidas Eesti üks tuntumaid talunikke Tanel Tang võib olla sunnitud oma ettevõtmise sulgema, sest jäi ilma plaanitud PRIA maheloomapidamise toetusest.

Jah, juhtunu jada algpunkt oli taluniku enda eksimus ehk taotluse esitamisel ühe linnukese tegemata jätmine ja sellele seejärel liiga vähese tähelepanu pööramine.

Jah, ametnikud kuni regionaalminister Piret Hartmanini on saanud lükata süü talunikule endale ja pugeda reeglite ja seaduste taha, mille järgi nad on käitunud vastavalt eeskirjadele ja mis ei võimalda kuidagi õiglust jalule seada.

Aga keegi neist pole selles suhtluses näidanud mingisugustki valmisolekut leida lahendust. Mis võiks olla nende peamine ülesanne.

NÄDALA TSITAAT | Analüütik, arvamusliider, kaitseliitlane Mihkel Nestor

Eesti ühe populaarsema rahateemalise podcasti juht ja tuntumaid majandusanalüütikuid Mihkel Nestor andis Ärilehe juht Tanel Saarmannile värskes LP-s ilmunud intervjuu, mis sama hariv ja humoorikas nagu tema koos Peeter Koppeliga tehtav saade. Aga mitte ainult.

Lõpuküsimus: „Te siis ei lenda helikopteriga minema, kui siin hapuks läheb, nagu üks ettevõtja hiljuti ütles?“

Vastus: „Kui see hetk käes on, siis ei lähe keegi üle mere, mööda maanteed ega helikopteriga. Mulle jäi kummitama üks lugu, mille rääkis nüüdseks paraku juba manalateele läinud härra, minu eesti sugulane Kanadas. Ta lahkus siit 1945. aastal ning meenutas, et tema esimene töö oli kohaliku kohtuministeeriumi põrandate pesemine öösel. Temaga koos tegi sama tööd Eesti kohtuminister.

Mulle jäi see kuidagi kõlama ja ma ei taha üheski teises riigis öösiti mopiga mõne panga põrandaid pesta ja mõelda, mis kõik Eestisse maha jäi.

Ukraina sõda on palju inimesi toonud kaitseliitu. Minu malevkond on väga palju kasvanud. Mulle meeldib, et kaitseliidus on totaalne läbilõige ühiskonnast: investeerimispankur, müüja ja hambaarst ajavad ühte asja.

Ukraina sõja tõttu on ka ühiskondlikult aktiivsem seltskond tulnud kaitseliitu. Kultuuriinimesed, kes varem ei oleks relva kätte võtmist kaalunudki. See on Eesti kaitsetahet kindlasti suurendanud.“

NÄDALA LUGEMIS-, KUULAMIS- JA VAATAMISSOOVITUSED

1) Miks me pole nõudlikumad kliendid?

Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka külalisteks Ärilehes ilmuvas ettevõtlusteemalises podcastis „Ettemõte“ olid oma sektori kahe niiöelda taganttulija esindajad - LHV juht Kadri Kiisel ja Tele2 Eesti juht Margus Nõlvak.

Roonemaa pani kohe alustuseks püsti küsimuse, mida klientidena võiksime endalt sagedamini küsida: miks ma ei ole nõudlikum klient, valmis ka jalgadega hääletama, kui ma olemasoleva teenusega rahul ei ole?

Sama küsimust näiteks igapäevase tarbijakäitumise juurde laiendades - soovitan soojalt kasutada mõnd viimase aasta jooksul loodud rakendust, kus Eesti suurte poekettide kõik hinnad reaalajas nähtavad, ja kas või oma peamiste lemmikartiklite hindu võrrelda. Üllatute, kui suuri hinnaerinevusi leiate!

Ärileht, 15. mai: „Suurettevõtete juhid räägivad, kuidas nende firmad klientidega arvestavad ja neile tagasi annavad“

2) Võtame elu natuke lihtsamalt!

Tallinki nõukogu juht Enn Pant ei anna sageli intervjuusid, eriti nii põhjalikke, nagu ilmus selle nädala Eesti Ekspressis Sulev Vedleri sulest. Nauditav ping-pong ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel nii äri- ja elukogemuste, firmat ootavate muutuste, tulevikuvisiooni, riigijuhtimise, aga ka inimliku muretsemise, elu lihtsamalt võtmise ja teineteise sõimamise teemadel!

Eesti Ekspress, 15. mai: „Enn Pant: „Meid võetakse kui sõjatsooni. Eestisse enam keegi niisama investeerima ei tule“

3) Miks Trump juhib?

Donald Trump on kõikidest oma kohtuprotsessidest ja vastuoludest hoolimata „juhtimas“ USA presidendivalimiste „võidujooksu“.

Üks nii USA kui ka kogu maailma suuri sündmusi paremini selgitavaid podcaste, New York Timesi „Daily“ valgustas nädala keskel lähemalt - kuidas ja miks on Trump värskete küsitluste järgi ametis oleva presidendi Joe Bideni vastu peal kuuest võtmeosariigist viies.

Vastust lühidalt kokku võttes: isegi mingi osa valijaid, kes peaks tavaloogika järgi olema demokraatide valijad, näiteks mustanahaliste ja latiinode seast, on valmis andma hääle Trumpile, kuna neil puudub igasugune usk (ja viimaste aastate valitsemisaja jooksul ka tõestus), et Biden on võimeline midagi nende eludes muutma.

New York Times, 14. mai: „Valijad soovivad muutust. Nad näevad seda Trumpis.“

4) Mõttetera X-põlvkonnale

„Kalju poole võiksin vaadata siis, kui ma oleksin mentaalselt samasugune nagu 20-30 aastat tagasi.“ Ehk Henry Kõrvits ehk Genka vastamas LP intervjuus küsimusele peatselt 50-aastaseks saamise, „keskeakriisi“ ja muu selles eas stampväljenditeks muutuva kohta.

17. mai, LP: „Genka: saan aru, et habe läheb hallimaks ja kiilanen. Aga mis siis?“

5) Maitsete otsingule!

Midagi nädalavahetuseks! Oma Maitse portaalis on viimasel kolmel kuul ilmunud väärt videod igaühele, kes vähegi endas kokkamispisiku avastanud - Eesti MasterChefi teise hooaja võitja Ivari Vokk jagab ja demonstreerib lihtsaid ja käepäraseid nippe, kuidas oma oskusi väikeste nõksudega edasi arendada.

Oma Maitse Retseptiveeb, värskelt ilmunud erinumber „Pasta“ või mõni Jamie Oliveri saade ja/või raamat on järgmised puhtisiklikud soovitused alustajatele.

Oma Maitse: „Ivari Kööginipid“